Rannarahva muuseum sai parima näituse Muuseumiroti

Muuseuminõukogu tunnistas 2014. aasta parimaks näituseks Rannarahva Muuseumi „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“. Parima püsiekspositsiooni auhinna sai SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide „Olen alati siin. Ilon“. Täna Rakvere spordihallis toimunud muuseumide auhinnagalal anti erinevates kategooriates kümme auhinda ja viis eripreemiat.

Auhinnad üle andnud kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on omaette väärtus Eesti muuseumide leidlikkus teemade käsitlemisel. „Kõiki auhinnatud näitusi ja projekte tasub lähemalt uurida, sest põhjaliku sisulise töö kõrval on otsitud ka uusi lähenemisnurki publiku köitmiseks. Hea muuseum kõnetab oma külastajat, pakub uut infot ja mõtteainet,“ ütles kultuuriminister.

Parimad näituseprojektid sõelus välja muuseuminõukogu näitusekomisjon. Komisjoni esimees Andres Toode: „Auhinnatud näitused paistavad silma oma läbimõelduse ja kujundusliku terviklikkusega. Parima näituse eest suure Muuseumiroti auhinna saanud Rannarahva Muuseumi väljapanek ühendab endas kõik olulised tahud, mis ühe hea muuseuminäitusega kaasas käivad. See käsitleb põnevat ja seni suuremas mahus eksponeerimata ajalooperioodi, haakub muuseumi üldise tegevuspaiga ja -suundadega, on väga hästi kujundatud ning kasutab nutikalt interaktiivseid lahendusi.“

Möödunud aasta parimaks näituseks tunnistati Rannarahva Muuseumi näitus „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“, mille loomisse panustasid Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Mauri Kiudsoo, Mart Meri ja Jüri Lõun. Lennart Meri 85.sünniaastapäevaks koostatud näitus tutvustab Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Näitus on Rannarahva Muuseumis jätkuvalt avatud.

Parimat püsinäitust saab uudistada Iloni Imedemaal Haapsalus, kus 2014. aastal valmis ekspositsioon Ilon Wiklandi elust ja tööst „Olen alati siin. Ilon“. Selle kuraator ja kujundaja on Tea Tammelaan, tekstide autor Krista Kumberg, graafilise kujunduse tegi Katrin Kaev ning konsulteeris Ilon Wikland. Näitus tutvustab Ilon Wiklandi mitmekülgset ja kauaaegset tööd kunstnikuna, tema elulugu ja teekonda sõjapõgenikust maailmakuulsa kunstnikuni, samuti raamatu illustratsiooni sündi valgest paberilehest raamatuni.

Eesti Muuseuminõukogu näitusekomisjon otsustas anda välja ka kolm eripreemiat. Uudse lähenemise eest näitusele kui osalusprojektile tunnustati Eesti Rahva Muuseumi näitust #niisamalinnas, autoriteks Ehti Järv, Kadri Kallast ja Pille Runnel. Eripreemia parimal moel sisu toetava kujunduse eest pälvis Tartu Ülikooli muuseumi näitus „PEA ASI: maailm õlgadel“, autorid Andres Labi, Janno Roos ja Tuuli Aule. Kolmanda eripreemia sai Eesti Loodusmuuseumi „Avastuste ruum“ – Ly Vetiku eestvõttel loodud püsinäituselahendus, mis töötab eri vanuses laste jaoks parimal moel.

Lisaks näitusetegevusele tunnustati aastaauhindade galal muuseumide tööd kogudega, konserveerimistegevusi, haridusprogramme, teadustrükiste väljaandmist ja -ürituste korraldamist, muinsuskaitsega seotud tegevusi, samuti turundustööd ja muuseumiarendamist. Oma eripreemiad panid välja veel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Muinsuskaitseamet.
Muuseumide aastaauhindade 2014 laureaadid:

Konserveerimistöö auhinna pälvis Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumist e-väljaande „Lukud, võtmed ja sulgurid“ eest. Väljaanne on mõeldud juhendiks esemete kirjeldamisel ja tekstide tõlkimisel.
2014. aasta parima koguhoidja tiitli said Liisa Kaljula, Annika Räim ja Helen Volber Eesti Kunstimuuseumist, kes viisid läbi suuremõõtmelise interdistsiplinaarse kunsti musealiseerimise, võttes Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogusse Timo Tootsi installatsiooni „Soodevahe muuseum“. Projekti pealkiri oli „Muuseum omandab muuseumi.“
Parimaks muinsuskaitsjaks muuseumis tunnistati Joosep Metslang, kelle eestvõttel korraldas Eesti Vabaõhumuuseum Narva-Jõesuus rahvusvahelise dokumenteerimislaagri Estonian VERNADOC, kus jooniste, fotode ning tekstidena dokumenteeriti hääbuva ehituspärandi näitena 19. sajandi lõpul valminud ja toretseva puitdekooriga Pantelejevi villat. Laagris osales 12 arhitekti, restauraatorit, inseneri ja muud valdkonnaga seotud spetsialisti Taist, Indiast, Soomest, Leedust, Venemaalt ja Eestist.
Aasta muuseumihariduse edendaja on Kirsten Simmo Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist lavastuse „Laborant Viiding“ eest, mille lavastas Heidi Sarapuu teatrist Varius. Muuseumi 90. juubeli raames loodud lavastus tutvustab üheaegselt nii muuseumi ajalugu ja kogusid kui ka tollal muuseumis töötanud, kuid hiljem oma luuletegevuse ja teatritööga tuntuks saanud Juhan Viidingut.
Teadusauhindu jagatakse kahes kategoorias, trükiste ja ürituste eest. Parima teadustrükise valmistas 2014. aastal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, selleks oli Krista Sildoja „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi“. Kirjastuses SE&JS välja antud raamatu ja heliplaadi loomisse panustasid veel Risto Lehiste, Liine Jänes, Kerttu-Liina Tuju, Sirje Endre, Krista Parve, Hedi Rosma ja Andres Tali.
Parima teadusürituse korraldas Tartu Ülikooli muuseum, kus Janet Laidla juhtimisel toimus XXXIII Teadusinstrumentide komisjoni sümpoosion. Konverentsil, mis käsitles teadusinstrumentide uurimist, säilitamist, kasutusvõimalusi ja ajalugu keskajast kosmoseajastuni, osales 76 teadlast Eestist, Euroopast ja Põhja-Ameerikast, kokku 18 riigist.
Aasta parima turundustööga muuseumiks ehk turunduse MuuSa auhinna laureaadiks tunnistati Eesti Meremuuseum Lennusadamas toimunud näituse „Titanic: lugu, leiud, legendid“ eest. Turundustegevuste eest, mis tõid Lennusadamasse kavandatud 90 000 külastaja asemel ligi 220 000 huvilist, hoolitsesid Ann Virkus, Inga Jaagus, Tiina Nuum ja Jüri Paltser.
Muuseumiarendaja 2014 auhinna pälvis Tallinna Linnamuuseum projekti Telliskivi pop-up muuseum eest. Selle eestvedajad olid Kristiina Hiiesalu, Kadri Nigulas, Maris Rosenthal, Liisi Taimre, haridusprogrammi eest hoolitses Kristi Paatsi ning kujundusliku poole eest Rita Rahu, Lilian Juhkam ja Anne Järvpõld. Projekti eesmärk oli tutvustada Tallinna Linnamuuseumi uutele sihtrühmadele, kes tavapärasesse muuseumikeskkonda ei satu, kaasata muuseumitöösse inimesi erinevatelt elualadelt ning täiendada Tallinna Linnamuuseumis olevaid Telliskivi piirkonda puudutavaid materjale.
2014. aasta parim näitus on Rannarahva Muuseumi „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“, mille loomisse panustasid Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Mauri Kiudsoo, Mart Meri ja Jüri Lõun. Lennart Merile pühendatud ja muistse Rävala maakonna näite varal 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega tutvustav näitus on Rannarahva Muuseumis jätkuvalt avatud.
Parim püsinäitus on Haapsalus asuva Iloni Imedemaa ekspositsioon Ilon Wiklandi elust ja tööst „Olen alati siin. Ilon“. Näituse kuraator ja kujundaja on Tea Tammelaan, tekstide autor Krista Kumberg, graafilise kujunduse tegi Katrin Kaev ning konsulteeris Ilon Wikland. Näitus tutvustab Ilon Wiklandi mitmekülgset ja kauaaegset tööd kunstnikuna, tema elulugu ja teekonda sõjapõgenikust maailmakuulsa kunstnikuni, samuti raamatu illustratsiooni sündi valgest paberilehest raamatuni.
Eripreemiad:

EAS turismiarenduskeskuse eripreemia pälvis Eesti Meremuuseumi Lennusadam. „Lennusadam on oma unikaalsusega püsinud kogu Euroopa huviorbiidis ja andnud põhjuse külastada Eestit sadadel tuhandetel turistidel,“ sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Ta lisas, et eriti tähelepanuväärne on Lennusadama püüe pidevalt välja mõelda uusi ideid, mis külastajate huvi kõrgel hoiavad. „Titanicu ekspositsioon oli hea näide sellest, kuidas omanäolised lahendused töötavad. Kümnete meetrite pikkused järjekorrad muuseumi ukse taga oli tõestus sellest, kuidas julged ettevõtmised pälvivad publiku tähelepanu. Tänu Lennusadama silmapaistvatele näitusele on turistide huviorbiidis püsinud ka meie teised väiksemad muuseumid. Mida rohkem koostööd tehakse, seda paremini meil kõigil lõpuks läheb,“ nentis Mutso.
Muinsuskaitseamet andis koostöös muuseuminõukogu muinsuskaitse teemakomisjoniga selle konkursi raames esimest korda välja muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhinna. Eripreemia pälvis Energia avastuskeskus, mis tegutseb endises elektrijaama hoones. Tunnustust väärib asjaolu, et restaureerimisel sooviti ja suudeti säilitada ka ajaloolised turbiinid, lülilava ja muud kunagist tootmist meenutavat sisseseadet, mis rikastavad tööstuslikku interjööri. Arhitektuursed lahendused ning sise- ja ekspositsioonidisaini lõi KAOS Arhitektid OÜ, ehitas AS Restor.
Muuseuminõukogu näitusekomisjon andis omalt poolt välja veel kolm eripreemiat:
Uudse lähenemise eest näitusele kui osalusprojektile tunnustati Eesti Rahva Muuseumi näitust #niisamalinnas, autoriteks Ehti Järv, Kadri Kallast ja Pille Runnel.
Eripreemia parimal moel sisu toetava kujunduse eest pälvis Tartu Ülikooli muuseumi näitus „PEA ASI: maailm õlgadel“, autorid Andres Labi, Janno Roos ja Tuuli Aule.
Kolmanda eripreemia sai Eesti Loodusmuuseumi „Avastuste ruum“ – Ly Vetiku eestvõttel loodud püsinäituselahendus, mis töötab eri vanuses laste jaoks parimal moel.
Auhinnad:

iga kategooria võitjale on rahaline auhind 1300 eurot (toetab Eesti Kultuurkapital), mille eest võib osaleda kas „The Best in Heritage“ konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse.
Kõik võitjad saavad endale pisikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu). Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale.