Antoniuse Õue Gildimaja Tartus avab sel nädalal uksed
Avamisüritusel saavad kõik pidulised osa Tartu Rae istungist, mille toimumisajaks on aasta 1555 ja kus arutatakse Antoniuse Gildi palvekirja Gildimaja ülesehitamiseks. Istungil astuvad uutes rollides üles Eesti Vabariigi kultuuriminister Laine Jänes, Tartu linnapea Urmas Kruuse ja teised Tartu Linnavalitsuse liikmed. Avamispeol on võimalik uut maja uudistada, vaadata näituseid “Püha Antoniuse kiusatused” ja “Pilguheit muistsele Antoniuse Õuele”, sepikojas vermida gildi raha ning loovuskojas meisterdada. Õuelaval toimub rännak läbi muusika ja tantsu keskajast tänasesse päeva: vanamuusika kavaga esineb Tartu Saksikoor, Tartu tantsuklubi kutsub 19. sajandi levinumaid eesti rahvatantse õppima ning kell 19 algab simman koos ansambliga Roheline Raamat. Vastrenoveeritud hoones alustab sügisel tööd laste loovuskoda ja õpitoad täiskasvanutele. Majas asuvad sepikoda ning naha- ja tekstiilikunstnike külaliskojad. Sarnaselt teistele Antoniuse Gildi 13 kojale, saavad ka Gildimajas tegevust alustavate kodade külastajad näha ning kaasa osta meistrite töid, jälgida tööprotsessi, osaleda töö- ja õpitubades. Gildisaalis hakkavad toimuma tarbekunstinäitused ja kultuuriüritused.
Antoniuse Õue Gildimaja renoveerimist alustati 2010. aasta jaanuaris. Gildimaja renoveerimisprojekti koostas AS RTG Projektbüroo ja teostas Eviko AS. Lutsu 3 on ehitatud 1782. aastal Lutsu 5 elamu
kõrvalhoonena, ümberehitatud 1963. aastal ning oli seni ainuke renoveerimata hoone Antoniuse Õuel. Praegune Antoniuse Õue Meistritemaja (Lutsu 5) renoveeriti aastal 2005.
Lutsu 3 hoone renoveerimist toetas EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondist, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus majanduslikku ja
sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades regionaalset ebavõrdsust. Projekti kogumaksumus on 9,3 miljonit krooni, millest Tartu linna omafinantseering on 1,74 miljonit krooni.
Antoniuse Õu asub Tartu südalinnas Jaani kultuurikvartalis. Antoniuse Õu koosneb kolmest majast – Gildimaja, Meistritemaja ja Savikoda – ning nende vahele jäävatest hoovialadest. Gildi meistrikojad on avatud aastaringselt. Õuel asuval tantsuplatsil, laval, terrassil ja galeriis toimuvad regulaarselt kontserdid, etendused, laadad ning näitused.