Tulete siia nalja tegema, meil on vaja tööd teha!
Mõtle loovalt! Mõelge raamist välja! Need on laused, mida ettevõttes võib kuulda, kui otsitakse uusi lahendusi. Kuidas aga äkki kogu oma mõttemaailm ümber programmeerida ja igapäevarutiinist välja saada? Tuleb välja, et see polegi nii lihtne…
Loov Eesti on välja otsinud häid näiteid nii Eestist kui ka välismaalt, kuidas loovust saab kasutada ettevõtte edu saavutamiseks ja tutvustab neid Marketingi Instituudi „Unistuste tööandja“ konverentsi eelkonverentsil 21. ja paralleelsessioonil 22. jaanuaril.
Paraneb töökliima, tõuseb motivatsioon, inimesed on muudatustele vastuvõtlikumad ning mõistavad teineteist paremini, uute ideede tekkega luuakse uusi innovaatilisi tooteid, selle kõige tulemusel tõuseb tootlikkus, väheneb praak ja ettevõtet hinnatakse tööandjana kõrgemalt. Need on vaid mõned tulemused, mida on 10 aasta ja 80 projektiga saavutanud Rootsi ettevõte TILLT, esimesi organisatsioone Euroopas, kes vahendab loovust ja tulevikuvisioone muutuste elluviimiseks tavaettevõtetesse.
8 kuud kuni aasta vältava projekti jooksul tegutseb ettevõttes mõni kunstnik, kes kasutades oma professionaalset pagasit püüab tuvastada ja lahendada ettevõtte ees seisvaid probleeme. „Kunstiinimestel on äriettevõtjatest erinev mõtlemine, nende kokkuviimine võib tuua üllatavaid tulemusi,” räägib TILLTI projektijuht Tiago Prata. Ettevõtte klientide hulka kuuluvad sellised firmad nagu Astra Zeneca, Paroc, ABB, Ericsson, mitmed Rootsi maavalitsused, koolid, haiglad..
Prata kogemusel on inimeste esimene reaktsioon, et „tulete siia nalja tegema, kui meil on vaja tööd teha!”, kuid üllatuvad pärast isegi, kui häid tulemusi kunstniku kõrvalpilk andis.
Östra Sjukhuset – haigla
Kontseptualist ja kujutav kunstnik Malin Bellman jälgis patsientide liikumist ja töötajate suhtumist neisse Östra Sjukhusetis ning käivitas projekti „100 tundi koridoris”. Enne kui arst haiglasse vastu võetud patsientidega tegeleda sai, ootasid need haigla koridoris ratastega raamil. Ta palus igal töötajal lesida üks tund samamoodi nagu patsiendidki koridoris raamil oodates, et sinuga tegeletaks. Projekt võeti vastu skeptiliselt. „ Meil on vaja siin haigeid aidata ja teie tahate, et me lesiks koridoris!” arvati haiglas. Kuid nad siiski nõustusid projektiga alustama ja see käivitas personali hulgas elava diskussiooni. Nad panid end haige olukorda ja nägid kogu situatsiooni teisti. Projekt käivitas ka arutelu haiglapersonali eetikast, suhtumisest nii nende eneste töösse kui ka haigetesse. Projekti tulemusena muutus haigla tegevus sedavõrd, et seni halvima tööandja tiitlit kandnud asutus sai peaaegu parimaks. Haigla juhtkond hindas projektist saadud kasumit üle 300 000 euro vääriliseks.
Samalaadne projekt viidi läbi ehitusmaterjalide tootja PAROC tehases, kus projekti tulemusena tõusis tootlikkus 20%, haiguspäevade arv vähenes ning töötajad olid huvitatud oma tööst ning selle tulemustest. Kui varem oli ettevõttes rahuloluküsitluste korraldamine selge ajaraiskamine, sest vaid 5% küsitlustest tagastati, siis pärast projekti läbiviimist vastas küsitlusele 95% töötajatest. Ka projektile osaks saanud meediatähelepanu kergitas ettevõtte mainet töötajate silmis. Ettevõtte juhtkond hindab projekti kasumiks üle1,8 miljoni euro. Ja need on ainult mõned näited.
Rohkem kuuled SEMINARIL
