Piirkondadevahelise koostööprogrammi Interreg IVC poolt rahastatud ning 2008. aasta oktoobris käivitatud loomemajanduse alane projekt „CREATIVE METROPOLES: Public Policies and Instruments in Support of Creative Industries“ põhineb 11 Euroopa linna – Amsterdam, Barcelona, Berliin, Birmingham, Helsingi, Oslo, Riia, Stockholm, Tallinn, Vilnius – kohaliku omavalitsuse kultuuri- ja ettevõtlusspetsialistide ning teiste loomemajanduse tugistruktuuride koostööl.
Projekti üldeesmärgiks on edendada avaliku sektori poolset toetuspoliitikat loomemajanduse arendamiseks, keskendudes seejuures viiele põhitegurile, mis mõjutavad positiivselt loomemajanduse arengut linnades:
•    avaliku sektori tugistruktuur loomemajanduse arendamisel;
•    loomesektori äriline võimekus ning rahvusvahelistumine;
•    sobiv füüsiline keskkond loomeettevõtetele;
•    loomemajanduse rahastamisvõimalused;
•    nõudluse suurendamine loometööstuse toodete ja teenuste järele.

Loomemajandust, mil¬le all mõis¬te¬tak¬se kunsti (maal, graafika), disaini (sh tootedisaini, moekunsti), arhitektuuri (sh maastikuarhitektuuri), muuseume, käsitööd, etenduskunste (muusika, tants, teater), kirjandust, ajakirjandust ja kirjastamist, raadiot ja TV-d, meelelahutust, IT-valdkondi (sh mängud ja uus meedia), peetakse Euroopa majanduse üheks kiiremini arenevaks majandusharuks. Paljudes maades annab loomemajanduse sektor  keskmiselt 6-8% SKT-st. Värs¬keim sta¬tis¬ti¬ka Ees¬ti koh¬ta pä¬ri¬neb 2007. aas¬ta kohta, mil loomemajanduse osakaal moodustas 3% SKT-st. Antud sektori enam kui 5000 asutusest ja ettevõttest paiknevad Tallinnas ligikaudu pooled, moodustades pea 7% Tallinna ettevõtete koguarvust. Seega võib loomemajandust võib nimetada regiooni konkurentsivõime üheks arengumootoriks, kaasates endas nii loovust kui innovatsiooni.

Creative Metropoles projekti põhifookuses on kogemuste vahetamine olemasolevate partnerite vahel, mida üheltpoolt võib partnerite arvukust arvestades pidada küll üheks väljakutseks, kuid mis annab teisalt kõigile võimaluse õppida mitmetest erinevatest praktikatest. Seda enam, et projekti partneriks on sellised juhtivad loovsektori toetajalinnad nagu Berliin, Amsterdam, Barcelona ja Birmingham.

Projekti alustati uuringuga loomemajanduse hetkeolukorra kirjeldamisest (olemasolevad lähtekohad, arengudokumendid ja toetusmeetmed) projekti partnerlinnades, mille tulemusi tutvustatakse ning analüüsitakse ühiste seminaride (kogemuste vahetamise üritused Varssavis, Stockholmis ja Helsingis) käigus. Parimate praktikate ehk edulugudega on võimalik linnade esindajatel tutvuda aga juba individuaalsete õppevisiitide raames projekti partnerlinnadesse.

Kindlasti on projekti ambitsiooniks mitte niivõrd olemasolevate parimate näidete tutvustamine, vaid kogemuste hankimine ja uue teadmise loomine efektiivsema loomemajanduse toetuspoliitika ning toetusmeetmete väljaarendamiseks kohalikul tasandil. Nii on näiteks Tallinnal plaanis kokku panna konkreetne tegevuskava Tallinna loomemajanduse toetamiseks koos võimalike toetajate ning rahastajatega. Tänaseks on koostööringi ning projekti tegevustesse kaasatud nii Kultuuriministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Loov Eesti, loomeinkubaator ning mitmed loovsektori erialaliitude esindajad.

Väljaspool projekti partnerite ringi asuvate linnade jaoks koondatakse projekti peamised tulemused ning parimad praktikad ühtsesse kogumikku (Portfolio of Good Practices), samuti on võimalik osaleda erinevatel loomemajandusalastel teavitusüritustel ja konverentsidel. Lähemat infot nende kohta leiab projekti kodulehel www.creativemetropoles.eu, kus on võimalik registreeruda ka uudiskirja saajate hulka.

Rohkem kui 38 miljoni kroonilise kogueelarvega projekti juhib Riia linn. Projekt kestab kokku 36 kuud, lõppedes 2011. aastal, mil Tallinn kannab Euroopa Kultuuripealinna tiitlit.

Jaanus Vahesalu
välisprojektide juhtivspetsialist, Tallinna Ettevõtlusamet

Vaata ka videoülevaadet projektist.