Loomemajandus, Euroopa majanduse arengumootor
Barcelonas 29.-30. märtsil 2010 toimunud loomemajanduse konverents tõi kokku valdkonna esindajad kõikjalt Euroopast ja pakkus mõtteainet päris pikaks ajaks ning ka mitmeks kirjutiseks (loe ka looveesti.ee/uudised).
Et läbi lüüa, peab loovisik olema multidistsiplinaarne professionaal
Arutelude keskmes oli loomeettevõtja – loovisik, kes tegeleb ettevõtlusega, kasutades oma loomingu realiseerimiseks ärimudelit, enamasti mikroettevõtte omanik. Loomeettevõtlust toetavad mehhanismid, toetusmeetmed, poliitikad, regulatsioonid, ärimudelid jm peavad arvestama mikroettevõtjatega või väikeettevõtetega ning nende vajadustega.
Enamik loomeettevõtteid on mikroettevõtted ja koosnevad ühest kuni viiest inimesest. Tihti juhtub, et üksik loovisik teostab läbi ärimudeli oma isiklikku nn portfoolio karjääri, ehk siis loomeinimese portfoolio on see, millele ta oma ettevõtte tuleviku on üles ehitanud. Loomeinimeste erinev ellusuhtumine ja maailmapilt ning anne ja talent on need aspektid, mis määravad tema ettevõtte edukuse, erinevuse teistest ja seega ka läbilöögivõime.
Kas me ootame neilt andekatelt inimestelt liiga palju, nõudes, et nad peaksid tundma võrdselt hästi nii oma eriala kui ka ettevõtlust – strateegiat, raamatupidamist, turundust, finantse jm?
Kas me teame mida loomeettevõtjad vajavad? Missugused toetusmehhanismid ja tugistruktuurid on kõige efektiivsemad?
Konverentsil toimunud arutelude kokkuvõtteks võib öelda, et pidevalt toimub erinevate mudelite väljatöötamine ja katsetamine. Liikmesriigid, võttes aluseks oma rahvusliku kultuuripärandi ja traditsioonid, püüavad leida töötavaid skeeme loomemajanduse arendamiseks.
Vähenenud on arusaamad, et ettevõtlus tapab kultuuri ja rahvusvahelistumine on ohtlik meie rahvuslikule identiteedile. Pigem vaadatakse positiivselt protsessidele, kus eraettevõtlus koostöös loovisikutega suurendab kultuuri tarbimist, muudab selle kättesaadavamaks ning tutvustab meie rahvuslikku eripära ka rahvusvahelistel turgudel.
Loomemajanduse projektide finantseerimine
Peamiseks takistuseks heade ideede elluviimisel on finantseerimine. Kuidas muuta loomemajanduse projektid atraktiivseks investoritele? Erainvestorid hindavad äriideid kuivades numbrites. Korrektselt serveeritud idee ja briljantne finantsplaan võib tagada edu. Teine võimalus oma idee arendamiseks on kasutada avaliku sektori poolt loodud toetusmehhanisme. Muidugi ei saa ka siin ilma läbimõeldud äriidee ja asjaliku äriplaanita.
Paneelis toimunud arutelul tehti ettepanek, et avalik sektor muudaks oma põhimõtteid toetusprojektide hindamisel, sest täna mõõdetakse ja hinnatakse tegevusi, mitte tulemust!
Kellelgi ei ole kahtlust, et loomemajandus on viimase viie aasta jooksul kõige kiiremini kasvanud sektor. Euroopas on loomemajanduse osakaal keskmiselt 3-5 % SKP-st, jättes oma seljataha sellised traditsioonilised majandusharud nagu keemiatööstus ja põllumajandus.
Loomeettevõtluse eesmärk – rahvusvahelised turud
Loomemajanduse areng ja ettevõtete kasv eeldab aga rahvusvahelistumist. Kahel päeval diskuteeriti rahvusvaheliste turgude teemal. Selles paneelis toimunud arutelust võttis osa ka Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil.
Ragnar Siili hinnangul pole eksport Eesti jaoks mitte luksus, vaid ellujäämisstrateegia. Euroopa Liidul on reaalsed võimalused loomeettevõtluse ja erinevate võrgustike toetamisel nii ELi siseturul kui ka kolmandates riikides. Samas peaksid riigid hoiduma meetmete dubleerimisest ja lähtuma valdkondades juba toimuvatest protsessidest ja nende võimalikust edendamisest.
Paneelis toimunud arutelu kokkuvõtteks tõdeti, et loomeettevõtete rahvusvahelistumise võimaluseks on koondumine ja koostöö. Ühiselt suudetakse valmistada ette välisturule sisenemine ja leida selleks ka vajalik finantseerimisallikas.
Rahvusvahelistumise suurendamise ühe lahendusena oleks vaja välja töötada funktsioneeriv finantseerimismudel, mis pakuks reaalset tuge väikestele loomeettevõtetele. Toetussüsteem peab arvestama lisaks ärimudelile ka loomevaldkonna eripära. Erinevat mudelit nõuab tugiteenuste ja toetuste pakkumine disaineritele või muusikaprodutsentidele. Suured valdkondlikud erinevused mõjutavad lisaks eksporditoetustele ka ettevõtete arendamist üldiselt.
Loomemajandus, kui piirkonna arengumootor
Loomemajanduse üheks olulisemaks lisandväärtuse avaldumise vormiks on mõju keskkonnale. Olgu siis tegemist hüljatud tootmishoone või terve industriaalpiirkonna atraktiivsuse tõstmisega. Näiteid on üle kogu Euroopa ja neid leiab juba ka Eestis. Märkigem siinjuures ainult mõnda neist: Telliskivi Loomelinnak, Tartu Pärmivabrik ja uut hoogu koguv Tallinna Kultuurikatel.
Rääkides loomemajanduse arendamisest kohalikel tasanditel on lisaks elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele olulisem töökohtade loomine ja lisandväärtuse andmine teistele majandusharudele nagu näiteks turism. Turism aga võib olla üheks olulisemaks piirkonna arengumootoriks.
Euroopa mastaabis tuuakse näideteks edukaid Euroopa Kultuuripealinna projekte (Liverpool, Essen jt), kus osalt ka loomemajanduse toel saavutati turistide arvu märgatav kasv ja seeläbi majanduslik tulu piirkonnale. Kas Tallinn Kultuuripealinn 2011 suudab seda korrata, me veel ei tea ning mul puuduvad andmed ka Viljandi Folkfestivali lisandväärtuse kohta Viljandi linnale, kuid olen kindel, et tulemus on plussi poolel.
Loomemajanduse trendid Euroopas
Euroopa Komisjoni loomemajanduse roheline raamat tõstatab viis peamist teemat, mis vajavad aktiivset diskussiooni liikmesriikide osalusel, et kindlustada loomemajanduse kui Euroopa konkurentsivõime ja arenguprioriteedi tunnustamine ja sidumine ka teiste poliitikatega.
Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtjate ja loovisikute poolt toodetud lisandväärtus aitab meil täna kiiremini viia majandus uuele tõusule. Innovatsioon, uued tehnoloogiad, digitaliseerimine ja globaliseerumine on ainult mõned märksõnad, mis esinevad kõigis peamistes poliitikates. Nende aluseks on aga loovus ja loomemajandus.
Loodan siiralt, et Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegias „Euroopa 2020“ on selgelt ja üheselt välja toodud ka loomemajandus kui „uue majanduse” võti. 27. aprillil avalikustatav roheline raamat püstitab terve rea küsimusi, millele oodatakse üle-Euroopalise avaliku konsultatsiooni käigus vastuseid kõikidelt valdkonnas tegutsevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt.
Barcelonas käisid,
Raul Oreškin (Tartu Loomemajanduskeskus)
Ragnar Siil (Kultuuriministeerium)
Eva Leemet (Loov Eesti)
