Ragnar Siil nõustab Lätit Euroopa Liidu eesistumise programmi läbiviimisel
Loova majanduse ja kultuuripoliitika mõttekoja Creativity Lab juhtivpartner ja endine Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Ragnar Siil on alates septembrist nõustanud Läti Kultuuriministeeriumit Euroopa Liidu eesistumise kultuurivaldkonna prioriteetide seadmisel, kultuuriministrite nõukogu järelduste ettevalmistamisel ja eesistuja kultuurikonverentsi korraldamisel. Seoses Läti eesistumise algusega 1. jaanuaril palusime Ragnar Siilil tutvustada lõunanaabrite eesistumise prioriteete ja plaane.
Millised on Läti kultuurivaldkonna prioriteedid algaval poolaastal Euroopa Liidu eesistujana?
Euroopa Liidu kultuuriministrite nõukogu kinnitas novembris kultuurivaldkonna tööplaani aastateks 2015-2018, mis koosneb neljast temaatilisest sambast (ligipääs kultuurile, kultuuripärand, loov majandus ja innovatsioon ning kultuuriline mitmekesisus) ja kahest horisontaalsest teemast (digipööre ja statistika). Läti eesistumine keskendubki peaasjalikult nende teemade edasiarendamisele ja tööplaani elluviimisele. Erilist tähelepanu pööratakse algaval poolaastal aga kultuuri ja loovuse kokkupuutepunktidele teiste valdkondadega (nn spillovers või crossovers).
Miks on kultuuri ja loovuse seosed teiste valdkondadega sedavõrd oluline teema?
See on oluline, sest see on kasulik nii kultuurile ja loomemajandusele kui ka kõikidele teistele valdkondadele. Kui viimase 7-8 aasta jooksul on palju räägitud kultuuri ja majanduse seostest, siis jääb kohati mulje, nagu oleks need seosed juba enesestmõistetavad. Seda nad kahjuks aga pole. Endiselt ei kasuta Euroopa ettevõtted piisavalt disaini oma toodete ja teenuste lisandväärtuste kasvatamisel ega konkurentsivõime tõstmisel. Endiselt keskendub innovatsiooni toetamine ennekõike tehnoloogilisele innovatsioonile ning kultuuril põhineva loovuse roll on selles osas vaeslapse osas. Veelgi olulisem sõnum on aga see, et kultuur ja loovus panustavad palju enam kui ainult tööhõivesse ja ettevõtete arengusse.
Kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel on suur potentsiaal töötada välja lahendusi mitmetele ühiskondlikele probleemidele, olgu selleks siis säästvas arengus, tervishoius, linnade elukeskkonna kujundamises, regionaalarengus, kogukondade tugevdamisel, lõimumisel – seda rida võib pikalt jätkata. Kahjuks on aga enamus nende valdkondade poliitikatest üles ehitatud silotornidena ning koostööd teiste valdkondadega (sh kultuuriga) on vähe. Kuna vanad lahendused enam ei tööta, siis peame pöörama pilgu senist enam kultuurinimeste ja loomeettevõtete poole, et välja töötada uusi ja innovaatilisi lahendusi.
Eesistuja kultuurikonverents toimub Riias 10.-12. märtsil. Mida on seekordselt konverentsilt oodata?
Seekordne eesistuja konverents võtabki luubi alla Euroopas toimivad ja edukad näited kultuuri ja loovuse koostööst teiste valdkondadega. Esitletakse kultuurilisel loovusel põhinevaid projekte, mis on muutnud tervishoiuteenuste pakkumist, vähendanud tekstiilitööstuses tekkivaid jäätmeid, lahendanud ettevõtete, organisatsioonide ja kogukondade kommunikatsiooniprobleeme, leidnud vanadele mahajäetud tööstushoonetele uusi kasutusvõimalusi, töötanud välja uusi lahendusi hariduses ja elukestvas õppes. Konverentsiga saab avalöögi ka traditsiooniline loovuse nädal, mis keskendub ennekõike disainmõtlemise teemale. Design thinking on suurepärane meetod kultuuri ja loovuse sidumisele teiste valdkondadega, seetõttu viiakse kohapeal läbi mitmed praktilised töötoad disainerite eestvedamisel. Ja mitte vähemtähtis pole kultuuri roll ka suurte ühiskondlike ja poliitiliste protsesside taganttõukajana. Meie, nii eestlased kui lätlased, teame seda hästi tänu oma laulu- ja tantsupidude traditsioonile.
Kuidas Sa sattusid meie lõunanaabreid abistama ning millised on Sinu tööülesanded?
Minu roll Läti eesistumise juures on nõustada sealset kultuuriministeeriumi kultuurivaldkonna tööplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel, eesistuja kultuurikonverentsi korraldamisel (seda nii programmi koostamisel kui konverentsi juhtimisel) ning EL kultuuriministrite nõukogu järelduste koostamisel. Mul on olnud suur rõõm teha lätlastega koostööd juba aastaid. 2006. aastal lõime koos Läti, Leedu ja Soome kolleegidega Euroopa esimese ministeeriumidevahelise loomemajanduse koostöövõrgustiku, et jagada kogemusi ja üksteiselt õppida. Oma eelmises töös Kultuuriministeeriumis puutusin tihedalt oma Läti kolleegidega kokku, mistõttu oli ka suhteliselt loomulik, et pärast ministeeriumist lahkumist sain senisest oluliselt rohkem aega pühendada lätlaste abistamisele. Samuti pean äärmiselt oluliseks ka seda kogemust, midaeesistumine annab. Usun, et eestlased peaksid vägagi tähelepanelikult vaatama, mida täna Riias tehakse, sest ega 2018. aasta 1. jaanuargi enam mägede taga ole. Loodan, et saan Läti eesistumise nõustamisest saadud kogemust jagada ka siin Eestis.
