Veel sellel kevadel soovivad Põhjala ja Balti riikide muusikaeksperdid elavdada piirkonna loomemajandust. Hiljuti edukalt lõppenud Tallinn Music Weekil arutasid muusikaagentuuride juhid, kuidas viia koostöö isegi Põhjamõõtme kultuuripartnerluse tasemele, et üheskoos parimat muusikat tutvustada ja sellelt majanduslikku kasu lõigata. Juba teist aastat muusikuid, muusikaeksportööre ja –armastajaid Eesti pealinna meelitava Tallinn Music Weeki eesmärk on tutvustada Eesti – aga ka teiste Balti riikide – artistide loomingut, aidata neid rahvusvahelisele areenile ja laiemalt edendada muusika eksporti.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves hindas rahvusvahelisel areenil jõudsalt tunnustust koguvat muusikatööstuse festivali Tallinn Music Week nii kõrgelt, et leidis tihedas päevakavas aega videotervituskõnega üritust avada. 18 kontserti, 100 artisti, 6000 fänni, 107 väliskülalist 17 maalt, ligikaudu 30 000 unikaalset kodulehekülastust 74 riigist 2010. aastal räägib iseenda eest.

Sellel aastal kutsusid festivali korraldajad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse toetusel Tallinnasse Põhjala muusikaekpordi kontorite juhid: Paulina Ahokas Soomest, Anna Hildur Hildebrandsdottir Islandilt ja Anders Hjelmtorp Rootsist. Eksperdid tutvustasid oma riikide strateegiaid ja tugisüsteeme muusika turundamisel. Lisaks ekportööridele meelitas festival Tallinnasse Põhjala agente, mänedžere, raadiote esindajaid jne.

Kõige alus on haridus, rõhutasid Põhjala eksperdid, viidates siinkohal nii majandusõppele kui ka laiemalt kogemuste hankimisele. Tallinn Music Weeki festivalis nägid Põhjala külalised võimekat ja hästi arendatud brändi, kuhu investeerida ja mille pinnalt on hea alustada nii Eesti kui ka teiste Balti riikide muusikaeksporti.

Nüüd on vaja välja töötada turundusplaan ühiselt välisturgude vallutamiseks – üksinda on see väga kulukas, tõdesid Ahokas, Hildebrandsdottir ja Hjelmtorp. Ometi ei piisa ekspertide hinnangul kõigest ühest suurepäraselt käima läinud üritusest nagu Tallinn Music Week, vaid pöörata tähelepanu ka miks mitte rahvusriigi ja linna tutvustamisele.

Põhjamaade muusikaeksportöörid olid ühel meelel selles osas, et muusikatööstus on väga suurte riskidega äri. See võib isegi tähendada, et vaid neljandikku investeeringutest saadab edulootus. Samas nähtus aruteludes, et Rootsi muusikatööstuse toetamine on kõige enam kasumile suunatud, samal ajal kui näiteks Hildebrandsdottir märkis, et muusika kui kultuuri edendamist on keeruline üheselt tõlgendatavatesse numbritesse ümber arvutada ning toob riigile tunduvalt enam raha sisse, kui esmapilgul paistab.

Tallinn Music Weeki asutaja ja peakorraldaja Helen Sildna märkis, et pööras nii palju tähelepanu just Põhjamaadele, kuna just sealt on Eesti loomemajandusel ja muusikavaldkonnal palju kasulikku õppida.  Juba praegu on Tallinn Music Weekil käigus mitmeid koostööprojekte Põhjamaade muusikatööstusega. Taani showcase-festivaliga Spot Festival käivitub veebipõhine diskussioonifoorum Nordic-Baltic Knowledge Forum, kus muusika- ja loometööstuse spetsialistid saavad arutleda olulistel valdkonda puudutavatel teemadel. Väljatöötamisel on talendivahetusprogramm Põhjamaade showcase-festivalidega Taanis, Norras ja Soomes.  

Praegu kavandavad Põhjamaad eesotsas Islandiga Põhja-Balti loomemajanduse ärimudelite võrgustiku loomist sellel sügisel. Ettevõtmine peaks tulevikus tihendama ja parendama piirkonna loovettevõtete koostööd.