Praegune ja endised majandusministrid nentisid tänasel rakenduskõrghariduse konverentsil, et suhtumist ettevõtlikkusse tuleb oluliselt muuta, et tudengid tahaksid olla ettevõtjad, mitte kõrgelt tasustatud palgatöötajad.
Eksmajandusminister Meelis Atonen rääkis, et kuulis ka konverentsile saabudes lauset, et meil on vähe missioonitundega ettevõtjaid. “No kas näiteks sellise suhtumisega perekonnast sirguv poeg hakkab ettevõtjaks?” küsis Atonen retooriliselt.

Atonen märkis ka, et inimesed tihtipeale fetišeerivad oma haridust. Lõpetavad ära ühe kõrgkooli ja arvavad, et see on nende arengu tipp, kirjeldas Atonen. “Tulevad kõrgkoolist ja hakkavad kohe palju palka nõudma, selle asemel, et tunda huvi, kuidas edasi areneda,” nentis ta.

Endine majandusminister ja õppejõud Jaak Leimann ütles, et on väga oluline küsimus, kuivõrd tänased üliõpilased on orienteeritud ettevõtjaks olemisele ja kuivõrd ülikoolid seda väärtustavad. “Näiteks TTÜ magistrandid on selgelt orienteeritud palgatööle,” nentis Leimann.

Leimann kirjeldas, kuidas Mainori kõrgkoolis avastati, et kooli keldrisse loodud ettevõtlusinkubaatoris polnud käinud ükski tudeng. Pärast selle üle lärmi löömist mõned juba käisid. Ka koolijuhtidel on siin roll sellistele asjadele tähelepanu pööramisel, märkis Leimann.

Majandusminister Juhan Parts meenutas, et ka värsket inimarengu aruannet lugedes, mis ometi on loodud meie teadlaste eliidi poolt, torkas selgelt silma suhtumine, et ettevõtlus majanduse ja ühiskonna mootorina on täiesti teisejärguline. Raha näiteks tervise või muu arendamiseks tulgu ikka riigieelarvest, nentis Parts. “Aga kust see raha sinna riigieelarvesse saab?”

“Ma annan omalt poolt maksimumi, et teha gümnaasiumides ettevõtlusõpet,” lubas Parts.

Leimann lisas, et suhtumist ettevõtlusesse näitab ka see, et kõrgkoolide n-ö pehmematele aladele tulevad paremad tudengid ja tehnilistele aladele kehvemad. Nii ei jõuagi piisavalt häid tudengeid inseneriõppes magistrikraadini.

Atoneni hinnangul on siin probleem ka ikka veel tasuta kõrghariduses, mis tekitab vastutustunde puudumist. “Noored teevad tihti pehmeid valikuid, sest sinna on kergem minna, mõtlemata, et pärast tuleb sel alal ka tööd leida,” lausus Atonen. “Lahendus oleks see, et kõik maksavad ja kui nad pärast lõpetamist lähevad riiklikku tellimust täitma, siis neile kompenseeritakse nende õpingukulud.” Ta lisas, et riiklik tellimus ei pea kindlasti tähendama ametnikuks hakkamist, vaid ka näiteks mõne insenerikoha täitmist Ida-Virumaal.

Loe lisaks aripaev.ee