Krediidiinfo analüütikud on veendunud, et paljuski on ettevõtete ebameeldivate äritulemuste taga puudulik majandusharidus.

“Mis on reegel – ettevõtetel puudub plaan B, mis saab siis kui hästi ei lähe. See algab võib-olla juhtide kehvast haridusest. Praegusel ajal ärge tehke pakkumisi alla omahinna, vaid minge parem kooli ja õppige, kuidas neid asju aetakse mujal ja saage targemaks,” rääkis Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger “Aktuaalsele kaamerale”.

Jäger lisas, et kuigi praegu propageeritakse seda, et töötud võiksid hakata oma äri tegema, võiks hoopis soovitada neil kooli minna. “Tegelikult peaks ikka alustama koolist, mitte siis, kui töötuse tunnistus näpu vahel on. Masin teeb rohkem kui inimene ja tark inimene teeb rohkem kui rumal inimene – see on kindlasti niimoodi,” selgitas ta.

Krediidiinfo uuringujuht Anne-Ly Otsa sõnul puudub Eesti firmadel ka krediidipoliitika.

“Põhiline probleem on see, et Eesti ettevõtetel puudub krediidipoliitika, mis firmadele ja mis alusel üldse väljastada kaubakrediiti või anda pikemat tähtaega ja kellelt nõuda ettemaksu. Selle peaks iga ettevõte ise paika panema,” selgitas Ots.

Krediidiinfo töötajad teavad peast, milline on tüüpiline pankrotiettevõte. Eelmisel aastal eelistati võlgu olla teistele ettevõtetele, kusjuures maksuvõlad olid tunduvalt väiksemad. Teistel ettevõtjatel tulekski nüüd vastu võtta otsus, milliste summade puhul ettevaatlikuks muutuda.

“Meie analüütikud on täheldanud, et kui ettevõttel on kolm kuud järjest suurenev maksuvõlg, võib see viidata makseraskustele ja pangandussektori maksehäired on ka tõsised, sest need jäetakse viimasena tasumata,” rääkis Ots.

Eestis on tänase seisuga 139 000 äriühingut, eelmisel aastal pankrotistus iga 133. ettevõte.

Allikas: ERR uudised.