Barcelonas toimunud  Euroopa kultuuritööstuse ja loomemajanduse foorumil  ei olnud Eesti mitte ainult osaleja,  vaid aktiivne partner  Euroopa Liidu juhtorganitele ja  liikmesriikide poliitikakujundajatele  loomemajanduse valdkonna strateegiate aruteludel.

Foorumi raames peetud paneeldiskussioonidel selgus, et peamised probleemid loomemajanduse valdkonna arendamisel Euroopa Liidu liikmesriikides  on sarnased.  Eestis me võime tõdeda, et oleme suure osa neist küsimustest juba lahendanud, millega paljud alles jõudu katsuvad.  Eelkõige väärib esiletõstmist loomeettevõtetele suunatud toetusmeetmete süsteemi loomiseks eraldatud EL struktuurfondi vahendite kasutamine.  

Levinud on, et loomemajanduse teemadega tegelevad kultuuriministeeriumid ja nii olid ka Barcelona Foorumil  liikmesriigid esindatud kultuuriministrite tasandil.  Tihti tõstatub küsimus, et miks jäetakse loomemajandus ainult kultuuri haldusalasse ning ka sel korral  tõstatus see teema. Oma sõnavõttudes rõhutasid nii Euroopa Liidu Komisjoni kui Parlamendi esindajad, et kultuur-  ja loomemajandus peaksid olema seotud ja kuuluma ka teiste valdkondade strateegiatesse  ning eelkõige majanduse- ja välispoliitika arengukavadesse.
Kogu Euroopa lõikes võime aga ka selles osas head eeskuju näidata –  meie  majandus- ja kultuuriministeeriumi vahel valitseb vastastikune mõistmine ja koostöö ning  loomemajandusest teatakse ning selle võimalusi teadvustatakse riiklikul tasandil.

Barcelonas toimunud foorumil  võttis paneeldiskussiooni arutelust osa Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja hr. Ragnar Siil.
Paneeli teemadeks olid Euroopa sisene rahvusvahelistumine ja koostööstrateegiad. Diskussiooni juhtis hr. Péter  Inkei,  Budapesti Kultuuri Observatooriumi direktor (Budapest Cultural Obsevatory).
Selles osalesid praktikutena Irina Blomqvist (Soome) ja Ricard Robles (Hispaania). Mõlemal ettevõtjal on suured kogemused Euroopa turul. Ettevõtjate igapäevane praktika vs poliitikakujundajate Carlos Alberdi  (Hispaania) ja Ragnar Siil (Eesti) seisukohad vormisid  arutelu lõpuks välja üksmeelse otsuse – loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtted (kellest enamus on mikroettevõtted) vajavad uusi finantseerimismudeleid, mis praktiliselt aitaksid kaasa ettevõtete rahvusvahelistumisele. Selle küsimuse lahendamisele saavad kaasa aidata nii Euroopa Liidu institutsioonid kui ka riiklike tasandite otsustajad.

Kokku toimus kahe päeva jooksul kümme diskussiooni viiel strateegilisel suunal: finantseerimine, professionaalsus, rahvusvahelistumine, intellektuaalne omand ja territoriaalne areng.  Strateegilistel suundadel peetud paneeldiskussioonid olid esmane, aprillis avalikustatava Euroopa Komisjoni  Hariduse- ja Kultuuri Direktoraadi poolt koostatud kultuuritööstuse ja loomemajanduse Green Paper’i  tutvustus.

Foorumi lõpetas kultuuriministrite paneel, kus  esinesid Portugali, Belgia, Hispaania ja Saksamaa kultuuriministrid, Soome kultuuriministeeriumi kantsler ning  Euroopa Komisjoni kultuurivolinik. Arutleti Euroopa kultuuritööstuse arengu teemadel ning rõhutati kultuuri  ja loomemajanduse olulisust Euroopa konkurentsivõime tõstmisel.
31. märtsil jätkus Barcelonas  Euroopa Liidu kultuuriministrite ametlik kohtumine, kus osales ka Eesti kultuuriminister pr. Laine Jänes.

Barcelonas kuuldu ja nähtu põhjal võin aga kinnitada, et loomemajanduse valdkonnas on Eestil Euroopa Liidus märkimisväärne  positsioon: oleme õppinud parimatest praktikatest ja suurima heameelega valmis jagama oma kogemusi  neile, kes täna seda valdkonda alles avastavad. Eesti kogemused  ja seisukohad on loomemajanduse küsimuses Euroopa Liidu tasemel väga oodatud ja igati aktsepteeritud.
Barcelonas käisid Raul Oreškin Tartu Loomemajanduskeskusest ja Loov Eesti poolt Eva Leemet.