Kõlab justkui väljavõte mõnekümne aasta tagusest ajalehepäisest, kuid just selline see olukord tundub. Ka kaugelt ja kõrvalt vaatajale on selge, et toetuse saajatele tähendab see kõik ennekõike meeletus koguses tööd, aga kindlasti saab see olema südamega tehtud.
Loov Eesti võttis ette 5. veebruaril loomemajanduse tugistruktuuride toetuse saajatena välja valitud Eesti loomemajanduse arendajad ja rääkis nendega sellest, milliste tunnetega tegijad ise siit nüüd edasi lähevad, mis saavad olema konkreetsed esimesed sammud plaanitu ellu rakendamisel ja kust suunast oodatakse suurimaid väljakutseid? Oma mõtteid ja tegemisi jõudsid meiega jagada Kultuurikatla, Eesti Digikeskuse, Viljandimaa Loomeinkubaatori, ESA Tallinna Loomeinkubaatori ja Tartu Loomemajanduskeskuse eestvedajad.

Peeter Jalakas ja Peeter Eerik Ots Kultuurikatla meeskonnast kinnitasid, et EASi otsus lisas neile edasiseks omajagu optimismi ja enesekindlust. Esimesed sammud kavandatu elluviimiseks on juba astutud – „lammutustööd on lõppenud ja projekteerimine on tänaseks juba lõppfaasis“, sõnas Jalakas, „nüüd järgnevad juba ehitushanked ja ehitamine.“ Kultuurikatla meeskond jätkab selle kõrvalt ka aktiivse sisulise arendustegevusega – „meil seisab ees struktuuri ja tegevusmudeli väljatöötamine, ning programmi paika panek,“ lisas ta.

See on ühtlasi Jalaka sõnul ka tegijate jaoks üks suuremaid eesootavaid väljakutseid – kui mitte mainida hoone valmimise seisukohalt möödapääsmatu, 20-miljoni krooni suuruse lisarahastuse leidmise vajadust.
Saadud toetus võimaldab aga tegijatel praegu korralike sammudega edasi liikuda ning keskenduda olulisele.

„Seni on vähem räägitud Katlast kui unistamis-, õppimis-, vaimustumis- ja innustumiskeskkonnast. Katla Loomemajanduse Arenduskeskuse ülesanne on see suund jõuliselt välja tuua ja arendada“, toonitab omalt poolt Peeter Eerik, lisades: „Katla ‘omaenergia’ tekib koostoimimisest – maitsev loovussupp keedetakse kokku pea kõigest, mis Katlasse taibatud koguda. Kõige suurem väljakutse on selle põhjal nutikaks, elujõuliseks ja -jaatavaks organisatsiooniks kasvamine.“

Eesti Digikeskuse projekti eestvedaja Martin Aadamsoo on samuti tööhoos ja edasiste sammude ülesloetlemine tuleb justkui käigupealt: „EASi toetusotsus tähendab meile seda, et esmalt tuleb paika panna detailne tehnikahangete nimekiri ja nende soetamise ajakava. Kõige esimese asjana aga kaardistada Eesti Digikeskuse tulevaste kasutajate koolitusvajadused ning alustada oskustööjõu koolitustega veel enne esimesi hankeid.“ Viidates siinkohal ka Digikeskuse tegevuse edasisele suunale:  „Kuna tehnoloogia muutub pidevalt ja kiiresti, siis jäävad koolitused digikeskuse üheks põhitegevuseks ka edaspidi.“

Sarnaselt Kultuurikatla meeskonnale peab ka Digikeskuse projekti eestvedaja Aadamsoo üheks suuremaks eesootavaks väljakutseks organisatsioonile elujõulise tegevusmudeli väljatöötamist, mis teeniks ka laiemaid eesmärke:

„Kõige keerulisem on digikeskuse puhul luua reaalselt toimiv organisatsioon, mis suudab koondada digikeskust kasutavate firmade huvid ning müüa keskust ning Eestit tervikuna ekspordi sihtturgudele, ennekõike Eesti naaberriikidesse.“

Kuid Aadamsoo ei lase ennast väljakutse suurusest heidutada, leides siitsamast piisavalt põhjust ka enesekindluseks: „EASi klastriprogrammi abil läbi viidud uuring näitab, et edueeldused audiovisuaalteenuste ekspordiks on meil olemas. Nüüd tuleb need eeldused ka ellu viia.“

2009. aastal loodud Viljandimaa Loomeinkubaatorite Sihtasutuse eestvedaja Aare Roosalu sõnul oli EASi hindamiskomisjoni toetusotsus neile kui alles tegutsemist alustavale organisatsioonile väga oluliseks tunnustuseks ja julgustuseks.  
„EAS juhatuse ja spetsialistide positiivne hinnang, eelkõige Viljandi Kultuuriakadeemia töötajate koostatud projektile on positiivseks sõnumiks kogu Viljandimaale ja laiemalt tervele regioonile“, sõnas Roosalu.

Alustava inkubaatorina jagub tegevust loomulikult ohtrasti. Loomeinkubaatori 2010-2011 aastate tegevuskava on nõukogu poolt juba kaardistatud ning esmane tähelepanu suunatakse tootearendus- ja tootmiskeskkondade ettevalmistamisele. „Samuti alustame loomulikult ka põhitegevusega, ehk eel- ja põhiinkubatsiooni programmide ettevalmistamisega, sinna juurde käib ka meeskonna moodustamine, sisuliste koostööpartnerite valik, jooksev projektihaldus, aruandlus ja muu asjakohane,“ võttis Roosalu eesootava lühidalt kokku.

Mitte kaugel Viljandist, Tartu Linnas tegutsev Tartu Loomemajanduskeskus pälvis hindamiskomisjonilt samuti positiivse otsuse. Keskuse juhi Raul Oreškini sõnul on organisatsioonil tänu eelnenud paariaastasele ettevalmistusperioodile eesmärgid selged ja siht paigas: „Teame üsna täpselt kuhu tahame jõuda ning mida saavutada ning varem või hiljem on ka kõige kaugemale ulatuvad sihid täidetavad. EASi rahavood aitavad püstitatud eesmärke muidugi kiiremini täita, mis annab ka meie meeskonnale ja inkubaator-ettevõtetele julgust “pikemate sammude” seadmiseks.“

Kuivõrd esitatud projekt ei saanud toetust täismahus, seisabki keskusel Oreškini sõnul esimese sammuna ees tegevuskavade ülevaatamine, et valida välja just need tegevused, mis aitavad keskuse jätkusuutlikkust tulevikus suurendada. „Peame ellu jääma ka siis, kui toetused otsa saavad ning selleks ajaks peab meil olema kriitiline mass inkubaatorettevõtteid, väljaarendatud infrarstuktuur, tugev võrgustik ning konkurentsivõimelised tasulised teenused,“ lisas ta. Kõige esimeseks sammuks kavandatud tegevuste reas saab aga olema keskuse jaoks renoveeritava Kalevi tänava hoone ehitushanke väljakuulutamine: „Kalevi 15 peaks plaani järgi valmis saama aasta lõpuks ning Kalevi 17 2011. a teiseks pooleks. Ehk et juba kahe aasta pärast saame loomeinkubaatoris majutada kuni 40 ettevõtet,“ nentis Oreškin lootusrikkalt.

Kõige suuremaks väljakutseks peab Tartu Loomemajanduskeskuse juht aga ees-seisvat võrgustumist Lõuna-Eestisse: „Soovime olla kompetentsikeskuseks loomemajanduse valdkonnas laiemale piirkonnale ning selle toetuseks välja töötada ka virtuaalse inkubaatori teenuse.“

ESA Tallinna Loomeinkubaatorisse, kuhu 22 loome-ettevõtet juba tänaseks ennast sisse seadnud on ja 45 eelinkubatsioonis ennast ette valmistavad, toob EASi nõukogu otsus samuti rohkelt jõudu juurde. „Nii loomeinkubaatori enda meeskonna kui meie ettevõtjate jaoks on EAS-i toetus märk sellest, et riik väärtustab loomemajandusvaldkonna arendamist ning loovisikute püüdlusi,“ näeb inkubaatori juhatuse liige Anu Lõhmus rahastamisotsuses loome-ettevõtjate jaoks laiemat sõnumit.

Inkubaatoris on juba käivitunud majasisesed loovhommikud, millega asukate omavahelist koostööd ja üldist ideedejagamist toetatakse ning kohe-kohe asutakse ühiselt inkubaatori asukatele ühisturunduse strateegia välja töötamise juurde – „uurime sealjuures ka teiste riikide tugistruktuuride analoogseid kogemusi“, lisab Anu. Kuid väljakutseid seisab tema sõnul inkubaatoril ees palju. Neist kõige olulisem on Anu sõnul ikka see, et iga loome-ettevõtja suudaks enda koha ja rolli siin päikese all üles leida: „ et iga loovisik suudaks minimaalse väljundina olla iseendale tööandja – suuta oma isiklike oskuste, ande ja töö abil stabiilne sissetulek kindlustada.“ Inkubaator püüab aga valdkonna arengule tervikuna mitmel erineval viisil kaasa aidata – „luua uusi töökohti, uusi sotsiaalseid võrgustikke, eesmärgipäraselt taaselustada vanu ja tähendusega hooneid, luues uusi elavaid ja loomingulisi keskkondi, mis omakorda tervele piirkonnale uue elu annavad ning ka kaugemalt lühemaks ja pikemaks ajaks andekaid inimesi ligi tõmbavad“, toob Anu välja. Kõike seda sihiks seades tahab inkubaatori meeskond nüüd ka hoo ja hingega edasi minna.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele esitatud 21-st põhjalikust projektist pälvisid rahalise toetuse 13 projekti. Lisaks eelkõnelejatele pälvisid positiivse otsuse ka Disainikeskuse ja Arhitektuurikeskuse esitatud projektitaotlused. Taotluste kõrge tase pani hindamiskomisoni laiali jagama  plaanitud 60 miljoni krooni asemel 77 miljonit krooni. Tegemist on kahtlemata seni suurima investeeringuga Eesti Loomemajanduse tulevikku.

“Kõike seda on ette valmistatud aastaid”

Võtsime hõlmast kinni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Loomemajanduse programmi koordinaatoril Georg Poslawskil, et loomemajanduse tugistruktuuride toetuse jagamisele veel rohkem valgust heita.

Milliseid arenguid Eesti loomemajanduses on oodata järgnevatel aastatel seoses esitatud ja rahuldatud projektitaotluste ellu rakendamisega?

Eestisse hakkab tekkima uusi loomeettevõtjaid, tekib sünergia läbi loomeettevõtjate ühistegevuse ja ressursside jagamise. Loodan, et kasvab ka loomeettevõtjate poolt eksporditavate toodete ja teenuste hulk. Ja mis eriti oluline – suureneb teiste ettevõtlusvaldkondade toodete ja teenuste lisandväärtus läbi koostöö loomeettevõtjate ning loomeinimeste.

Kas on mõni projekt mida tahaksite eraldi esile tõsta? Miks?

Kõik loomeinkubaatorid (juba töötavad ja varsti tööle asuvad, Tallinnas, Tartus ja Viljandis) väärivad erilist kiitust, sest just nemad viivad otseselt ellu neid eesmärke, mida meie toetusmeede loomemajanduse arengu all silmas peab. Samas tahaksin esile tõsta kolme Eestile eriti olulise ja ekspordi seisukohast potentsiaalse valdkonna arenduskeskust: Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Digikeskus. Eesti Disainikeskuse tegevus saab olema suunatud suurel määral disainiteadlikkuse suurendamisele meie ühiskonnas, disaini ja selle kasutamist propageerivate ürituste ja toetusskeemide väljatöötamisele, disaini ja teiste seotud ettevõtlusvaldkondade vahelisele koostööle. Eesti Arhitektuurikeskusel seisab ees, samuti nagu ka Eesti Disainikeskusel, suur töö arhitektuuriteenuste ekspordi alal, kaasaegsete tehnoloogiate ja energiatõhusate mudelite tutvustamisele ja rakendamisele alal. Mõlema keskuse eesmärk on luua Tallinna Kultuurikatlasse ühine inspireeriv ja loov keskkond arhitektuuri- ja disainivaldkonna arenguks Eestis ja ka rahvusvaheliselt. Eesti Digikeskus ühendab filmi-, uue meedia, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiafirmad ning seob need TÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis pakutava audiovisuaalala ja loomemajandusliku ettevõtlusõppega. Sellel on samuti täita väga tähtis roll Eesti rahvusvahelise maine tõstmisel. Digikeskus hakkab pakkuma tipptasemel digitaalseid audiovisuaalteenuseid nii kohalike ettevõtjaile kui ka maailma turule. Kõike seda on ette valmistatud aastaid.

Mida soovitaksite neile taotlejatele, kes seekord toetusest ilma jäid?

Oma projektide kallal kindlasti edasi töötada, teha koostööd sama valdkonna teiste tugistruktuuridega ja valdkondade üleselt ning vajadusel pöörduda taas EASi poole toetuse saamiseks. Tegelikult on heade ideede toetamiseks palju võimalusi.

Millal avaneb järgmine voor ja keda sinna oodatakse?

Mitte hiljem kui kahe aasta pärast. Praegu ei oska keegi täpselt öelda, mis olukord selleks ajaks Eesti majanduses on ja mis moel või määral me loomemajanduse tugistruktuuridele toetust pakkuda suudame.

Tegijaid pommitas küsimustega Loov Eesti meediajuht Tiina Urm

Loov Eesti meeskond soovib omalt poolt kõikidele siin küsitletud tegutsejatele, aga ka kõigile teistele loomemajanduse edasiviijatele jätkuvalt jõudu, julgust ja häid mõtteid!