Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte Kultuurikatel sai EAS-i loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist maksimummääras toetuse ehk 15 miljonit krooni. Lisaks suunati katlasse tulevaks aastaks 1,5 miljonit krooni tegevustoetust.

2008. aasta ehk arhitektuuriaasta lõpus loodud arhitektuurikeskus sai oma investeeringuteks üle 13,6 miljoni krooni, tegevust toetatakse peaaegu maksimummääras ehk 2,9 miljoni krooniga.

Kolmas pikka aega realiseerimist oodanud loomemajandusprojekt – Tallinna ülikooliga seotud Eesti digikeskus sai toetust 12 miljonit krooni.

Ülejäänud toetusesaajad on disainikeskus, samuti Viljandi loomeinkubaatorid, Tartu loomemajanduskeskus ning Tallinna loomeinkubaator, viimane sai tagasiulatuvalt oma ruumide väljaehitamise eest 4,2 miljonit krooni. Viljandi sai investeeringuteks veidi üle 10 miljoni, tegevuskuludeks pool miljonit. Sinna on plaanis hakata inkubeerima Viljandi metalliettevõtteid, et kanda edasi pärimuskultuuriga seotud metallikunsti Kärt Summataveti kunstilise juhendamise all.

Kultuurikatla eestvedajaid Peeter Jalakas ütles, et rahataotlusele eitava vastuse korral poleks olnud enam võimalustki, et katel tõepoolest 2011. aastal kultuuripealinna üritusi võõrustada suudab.

15 miljonit kulub hoonesse

„Kui linn nüüd jääb 18 miljoni krooni juurde, mis nad on meile lubanud eraldada, on ikkagi veel arvestuslikult 20 miljonit krooni puudu, aga praegu astume siiski suure sammu lähemale,” märkis Jalakas. 15 miljonit kulub tema sõnul kõik hoonesse. Kuna nii toetust saanud arhitektuurikeskuse kui ka disainikeskuse tegevus on plaanitud katlasse, saab nende vahenditest osa vajalikke töid rahaliselt katta. „Enamik vajaminevatest lammutustöödest on tehtud, praegu püsime veel enam-vähem graafikus,” ütles Jalakas. Tegevustoetust soovis katel samuti saada maksimummääras, kuid arvestades taotlejate rohkust jõuti Jalaka sõnul kokkuleppele ja seega eraldati raha poole vähem. Loomemajanduse arenduskeskust nimetab Jalakas katla ajuks.

Tallinn 2011 tüüri juurde asunud endine abilinnapea Jaanus Mutli, kelle koduerakond möödunud aastal korraldas hääletuse kultuurikatla ja Linnateatri vahel, sõnas, et EAS-i rahaeraldus on rõõmustav uudis kogu Tallinna kultuurielule.

Balti filmi- ja meediakooli arendusjuht Martin Aadamsoo sõnas, et saadud raha eest hakatakse niipea kui võimalik soetama tehnikat. „Reaalselt võiks see jõuda kasutusse umbes poole aasta pärast, samal ajal püüame paralleelselt koolitada selle tehnika kasutajaid,” lausus ta. Eesti digikeskus hakkab paiknema Tallinna ülikooli uues loomemajas, mis peaks valmima 2011. aasta lõpuks.

Loomemajanduse tugistruktuuride määruse alusel jagatakse aastatel 2007–2013 välja toetusi kogusummas 98 miljonit krooni. Praegu jagati 77 miljonit krooni, teine voor toimub tõenäoliselt kahe aasta pärast ja see, mis ülejäänud miljonitest saab, otsustatakse lähikuude jooksul.

„Algul oli plaanis laiali jagada vaid 60 miljonit, aga hindamiskomisjon tegi ettepaneku nii kultuuri- ja majanduskomisjonile summat suurendada,” ütles Georg Poslawski EAS-ist.

Laekus 21 põhjalikku taotlust

•• 15. septembril avas EAS loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammi.

•• Toetatavad tegevused võis põhimõtteliselt jagada kaheks: investeeringud põhivarasse – kuni 15 miljonit krooni; investeeringud teenuste pakkumiseks ja nende arendamiseks – kuni kolm miljonit krooni (kuni 80% abi­kõlb­likest kuludest, ülejäänud osa on taotleja omafinantseering).

Komisjoni kuulusid kultuuri- ja majandusministeeriumi esindajad, EAS-i ja Arengufondi esindajad ning valdkondade spetsialistid.

•• Toetuse said kokku 13 projekti. Tallinnas Baltika kvartalis asuvasse loomeinkubaatorisse ma­hub kokku 23 ettevõtet, sealhulgas 45–50 töökohta.

•• Tartu loomemajanduskeskus  teeb koostööd Tartu ülikooli ja Lõuna-Eesti ettevõtjatega.