Avatseremoonia toimus justkui kahel tasandil. Eeslaval andis kultuuriminister Laine Jänes kultuurkapitali nõukogu esimehena välja niinimetatud suured saja tuhande kroonised aasta­preemiad, mida rahastati nõu­kogu eelarvest.

Lava kohal kõr­guval raamatukogu galeriil anti välja sihtkapitalide aastapreemiad, mis olid väiksemad ja jagatud eri kategooriatesse.

Esimesena kuulutati välja suur kirjanduse aastapreemia, mis läks tõlkijale Hendrik Lindepuule, kelle aastatöödest tõsteti esile Tadeusz Rózewiczi „Valitud luuletuste” tõlkimist. Ent päris kindlasti arvestas Lindepuu preemia jaoks välja valinud kirjanduse sihtkapital kogu tema pikaajalist tõlkijategevust, mis on olnud tähelepanuväärselt mahukas. Tänu pan Lindepuule on eestlasel võimalik aimu saada nobelistide Czeslaw Miloszi ja Wislawa Szymborska loomingust. Lindepuule on põhjust tänulik olla eesti teatril, kes on tänu tema tõlgetele saanud tuua lavale suurte näitekirjanike nagu Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrozeki, Rózewiczi ja Boguslav Schaefferi näitemänge. Veel suurem hulk Lindepuu vahendatud teatritekste on teatrite kirjandustubade sahtlites ja alles

ootab lavale jõudmise järge.

Jalgpall trügib kultuuriks

Suure spordipreemia pälvis väravavahikarjääri lõpetanud Mart Poom „eeskujuliku sportlaskarjääri ja Eesti tutvustamise eest maailmas”. Kuulsat sportlast, kes viibis vajalike asjaajamiste tõttu Inglismaal, asendas preemia vastuvõtmisel Eesti jalgpalli isake Aivar Pohlak, kes Poomi panuse taustal väitis, et „Eesti jalgpall on püüdnud olla enamat kui kehakultuur. Jalgpall on püüdnud olla osa kultuurist”.