Loomemajanduse seminar Riigikogus
Loomemajanduse seminar Riigikogus 16.detsembril 2009.a.
Seminari kava:
Erik Terk
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadur
“Eesti ja loomemajandus – kuhu me tänasel hetkel oleme jõudnud?”
“Eesti ja loomemajandus – kuhu me tänasel hetkel oleme jõudnud?”
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadur Erik Terk kõneleb loomemajanduse määratlusest ja positsioonist Eesti majandussfääris. Vaatab lähiminevikku, käimasolevaid arenguid ning vaatleb lähemalt viimasest Eesti loomemajanduse uuringust välja koorunud probleeme ja kitsaskohti. Erik toob esile ka selge vajaduse senisest enam koordineeritud ühistegevuse järgi riigi tasandil.
Martin Pärn
Disainer ja Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor
“Haridus kui loomemajanduse aluspõhi – täna lõhestunud”
“Haridus kui loomemajanduse aluspõhi – täna lõhestunud”
Martin Pärn käsitleb disainihariduse varal hariduse rolli loomeinimese ette valmistamisel ning analüüsib loomealade hariduskava tugevust loomemajanduse aspektist – kas ja kuivõrd tänased kõrgkoolid annavad loomeinimesele vajaliku ettevalmistuse omal jalgel seismiseks ning koostöö tegemiseks teiste valdkondade esindajatega. Lisaks sellele tõstab Martin Pärn esile hariduse rolli loomeinimeste ja ettevõtjate koostöövõimekuse kasvatamisel ning leiab, et hariduskavade kohaldamine peaks toimuma mõlemasuunaliselt.
Ville Jehe
Disainer ja ettevõtja
“Koostöö on võtmeteguriks, kui räägime loomemajanduse arengust Eestis”
Ville Jehe vaatleb koostöö taustsüsteemi ühiskonnas laiemalt, toob välja ärimaailma ja loomemaailma vahelise dialoogi ja koostöö puudumise ning analüüsib loomemajanduse erinevate sfääride arengu senist ebaühtlust – tuues välja tõsiasja, et loomemajanduses ei ole tänaseks hetkeks veel töötavaid majandusmudeleid. Nende väljaarendamist näeb Ville Jehe võimalikuna läbi kahe üksteisele järgneva etapi, kus esimeses keskendutakse siseturu ja selle nõudluse ning tervete koostöösuhete välja arendamisele ning teises võetakse ette rahvusvaheline ruum, ehk siis loomemajanduse eksport. Ville Jehe esitab ka konkreetsed ettepanekud, kuidas tänasel hetkel loomemajanduse sektori arendamisega edasi võiks liikuda.
“Koostöö on võtmeteguriks, kui räägime loomemajanduse arengust Eestis”
Ville Jehe vaatleb koostöö taustsüsteemi ühiskonnas laiemalt, toob välja ärimaailma ja loomemaailma vahelise dialoogi ja koostöö puudumise ning analüüsib loomemajanduse erinevate sfääride arengu senist ebaühtlust – tuues välja tõsiasja, et loomemajanduses ei ole tänaseks hetkeks veel töötavaid majandusmudeleid. Nende väljaarendamist näeb Ville Jehe võimalikuna läbi kahe üksteisele järgneva etapi, kus esimeses keskendutakse siseturu ja selle nõudluse ning tervete koostöösuhete välja arendamisele ning teises võetakse ette rahvusvaheline ruum, ehk siis loomemajanduse eksport. Ville Jehe esitab ka konkreetsed ettepanekud, kuidas tänasel hetkel loomemajanduse sektori arendamisega edasi võiks liikuda.
“Loomemajanduse rahastamine peab toetama pika-ajalisi arendustegevusi”
Helen Sildna avab on sõnavõtus arusaamist, et loomemajanduse arendamiseks on oluline, et ka konkreetse loomevaldkonna sees tegutsejad tuleksid kokku ja formuleeriksid ühised eesmärgid ja kaardistaksid lahendamist vajavad kitsaskohad. Kuid igal juhul on vaja luua kultuurisfääris tegutsejatele head tingimused omal käel hakkama saamiseks – Helen Sildna toob välja käibemaksu tõusu nähtavad ja pikema-ajalised tagajärjed. Samuti toob ta oma ettekandes esile vajaduse valdkonnaspetsiifiliste toetusmehhanismide järele, mis võimaldaksid panustada just pika-ajalisele arendustegevusele ja koostööle.
Raul Oreskin
Tartu Loomemajanduskeskuse juht
“Ettevõtlustoetuste kriteeriumid tuleks ümber vaadata, et arvestada ka loomemajanduse eripäradega”
Tartu Loomemajanduskeskuse juht
“Ettevõtlustoetuste kriteeriumid tuleks ümber vaadata, et arvestada ka loomemajanduse eripäradega”
Raul Oreskin keskendub oma ettekandes rahastamise teemale, leides, et olemasolevad toetusmehhanismid ei arvesta piisavalt loomemajandusettevõtete eripäradega ning seetõttu tekib juba alustavate ettevõtete vahel kallutatud konkurents, kus loomemajandusliku suunaga tegutsejatel on raskem tegevust alustada ja ka ellu jääda. Kriteeriumiteks on kiire kasu ja kiire kasv, mis ei ühti loomesektori toimimismehhanismidega.
Anzori Barkalaja
Ettekanne (mp3)
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor
“Loomemajanduse kasutegurit kohalikul tasandil ei tunnetata”
Ettekanne (mp3)
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor
“Loomemajanduse kasutegurit kohalikul tasandil ei tunnetata”
Anzori Barkalaja toob välja tõsiasja, et kohalikul tasandil ei tajuta loomemajanduslike tegevuste tegelikku mõju majandusele lühemas ja pikemas perspektiivis. Kohalikud omavalitsused näevad loomemajandust kuluartiklina, mitte investeeringuna. Samuti ei tajuta ei loomeinimeste ega ka ettevõtjate poolelt vastastikuse koostöö kasulikkust ja potentsiaali. Anzori Barkalaja tõstatab küsimuse, kas kultuuri ja loomemajanduse rahastamise skeem on praegusel kujul jätkusuutlik ning teeb ettepaneku siduda loomemajanduse sektori tegijate poolt teenitud tulu otsesemalt samasuunaliste tegevuste rahastamisega. Et ka kultuuritegijad ise oleksid motiveeritud majanduslikus mõttes endale ühiskonnas väljundit leidma.
