Iisraeli loomemajandus kosub kõrgtehnoloogia kõrval
Loov Eesti on osaline Iisraeli kõrgkoolide loomemajanduse õppeprogramme nõustavas rahvusvahelises töögrupis CLEVER. Detsembrikuu alguses käisime uurimas, millised on sealse loomemajanduse peamised rõõmud ja mured ja kuidas meie aidata saame.
Nagu ka mujal riikides, pole Iisraeli loomemajanduse statistilised näitajad teiste riikide näitajatega otseselt võrreldavad – kõik sõltub ju sellest, millised valdkonnad loomemajanduse hulka loetakse. Iisrael ise arvestab, et loomemajandus moodustab ca 4% rahvuslikust koguproduktist. Sealjuures 46% sellest tuleb arhitektuurist ja insenerisektori teenustest, ca 17% reklaamindusest ja 12% info ja kommunikatsioonisektorist. Iisrael on praegu tuntud kui kõrgtehnoloogilistele lahendustele keskenduja, loomemajanduse potentsiaali küll kasutatakse, kuid prioriteet see pole. Sektor näitab siiski kasvutendentsi.
Meile oli üllatav, et ülikoolide loomealade lõpetajad leiavad suhteliselt hõlpsalt palgatöö – 69% sektoris hõivatutest on palgalised töötajad. Ka ülikoolide lõpetajate seas sel aastal läbi viidud uuring tõi välja, et 54% saab kohe palgatööle, 14% aga kombineerib oma palgatöö iseendale tööandjaks olemisega.
Loomeerialade lõpetanutest 58% väitsid, et õppeperioodi jooksul said nad piisavalt ka praktilisi kogemusi. Eriti tõid seda esile plastmassitehnoloogia (76,9%), kultuuri, loome ja produktsiooni (73.2%) ning audio-visuaalalade (72.3%) üliõpilased. Praktilistest kogemustest jäi väheks aga tehnoloogia turunduse (21.4%), kullaseppade ja moe (25.0%) ning ruumi- ja keskkonnakujunduse (40.0%)üliõpilastel.
Et üliõpilastel on seni olnud suhteliselt kerge saada palgatud mingisse ettevõttesse, pole eriti suurt tähelepanu pööratud loomeerialade ettevõtlusõppele ülikoolis. Samuti jääb riigis vajaka loomemajanduse alasest teadlikkusest. Eriti huvitas meiega kohtunud Shenkari ülikooli ja Iisraeli väikeste ettevõtete assotsiatsiooni LAHAV esindajaid meie kogemus loomemajanduse alase teadlikkuse tõstmisel nii ühiskonnas üldiselt kui ka ülikoolisiseste võimaluste leidmisel.
Kindlasti on Iisraelis veel kasutamata potentsiaali kõrgtehnoloogia ja loomemajanduse koostöös, samuti tunti suurt huvi loomeettevõtete arendamise tugistruktuuride vastu. Iisraelis on mitmeid huvitavaid eraalgatusi kultuuri- ja loomemajanduse toetamiseks, kuid riiklikke finantseerimisskeeme ja meie mõistes loomeinkubaatoried pole.
Näiteks võib tuua Tel Avivi luksushotelli Royal Beach Hotel projekti The Digital Art Greenhouse – Digiart, mis keskendub Iisraeli digitaalset kunsti loovate noorte kunstnike tutvustamisele. Hotellis on esil rohkem kui 500 tööd 18 kunstnikult, mida näidatakse 230 hotellitoas.
Techno Art on mõeldud loomeinimestele, ettevõtjatele, tehnoloogia ja äriinimestele, kes otsivad loovaid lahendusi tehnoloogilistele probleemidele. Techno-Art loob eri valdkondade spetsialistidele koostööplatvormi.
Noorte kunstnike kasvulava Musrara on loodud kunstikoolide lõpetajatele edasise arengu hõlbustamiseks ja vajalike sidemete loomiseks. Selles projektis töötavatel kunstnikel on võimalus taotleda ka stipendiumi.
Oma visiidi jooksul tutvustasime oma kogemusi loomemajanduse teadlikkuse tõstmisel, andsime ülevaate Eesti loomemajanduse tugistruktuuridest ja finantseerimise võimalustest ning panime paika plaani, mida järgmiste sammudena koos ette võtame, et Iisraeli loomemajanduse erialade lõpetajatel oleks avaramad arenguvõimalused.
Iisraelis Shenkari ülikoolis käisid Loov Eesti kommunikatsioonijuht Tiiu Allikmäe ja PESA veebipõhise inkubaatori koordinaator Kersti Kilg. CLEVER projekti toetab EL Erasmus+.
