Prantsuse keel selgeks 200 tunniga
Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.
Kust tuli julgus teha endale prantsuse keele õppevahend, teadmata prantsuse keelest peaaegu midagi?
Alates 2004. aastast käisin sageli töö asjus CERN-is (The European Organization for Nuclear Research) ja 2010 läksin sinna täiskohaga tööle. Siis tahtsin õppida prantsuse keelt, aga keeleõpikud ei tundunud kuigi efektiivsed. Ka n-ö keskkonnas õppimine oli raskendatud, sest teadlased kasutasid igapäevatöös suhtlemiseks hoopis inglise keelt.
Mulle meeldib aga matemaatika ning puutusin oma töös kokku suurte andmehulkade töötlemisega. Tegin endale katsetamiseks algoritmi, mis reastas sõnu ja lauseid keeles esinemise ja tähtsuse järjekorras. Kui olin kolm kuud selle masinavärgiga prantsuse keelt õppinud, tegin Eestis prantsuse keele riigieksami, milles sain keskmise tulemuse.
Kas koostasite õppevahendi algoritmi ise?
Jah, algul arendasin programmi ja algoritmi üksi, siis kuulsin, et Skype’i üks algatajaid Jaan Tallinn on hakanud endale tegema algoritmi jaapani keele õppimiseks. Saime kokku, võrdlesime oma programme ja lõpuks soovitas Jaan mul „Lingvisti” edasi arendada ning hakkas hoopis meie esimeseks investoriks.
Ma teadsin analoogsetest programmidest, aga need õpetasid prantsuse keelt inglise keele põhjal. Mina tahtsin õppida eesti keele alusel. Mul oli ka suurem ambitsioon: läheneda probleemile teaduslikult ja optimeerida keeleõppele kuluv aeg võimalikult lühikeseks.
Mis põhimõttel te prantsuse sõnu ja lauseid valisite?
Prantsuse keele seisukohast huvitas mind eelkõige see keel, mida inimesed igapäevaselt räägivad ehk siis otsekõne. Kuigi on olemas ka kõnekorpused, pole nende statistilised mahud sageli piisavad. Seepärast alustasin filmi subtiitritest. Neid on kerge töödelda ja suhteliselt lihtne hankida.
Kas kasutasite ka mõne prantsuse keele õpetaja abi?
Olen tähele pannud, et just väga kogenud õpetajal on raske vahet teha, milline on sagedamini, milline harvem kasutatav sõna, talle tunduvad kõik sõnad lihtsad. Seevastu arvutiga saab väga hästi kokku lugeda, kui sageli mingid sõnad, fraasid, grammatikakonstruktsioonid jne kõnes esinevad. Et neid programmiga kokku lugeda, pole vaja teada, mis nad tähendavad.
Kui julgusest või hulljulgusest rääkida, siis tunnistan, et pedagoogilist arutelu selle üle, mis on õppijale oluline, ei toimunud. Klassikaline keeleõpe läheneb keelele teemade kaupa: värvid, riideesemed, restoranikülastus, mineviku vormid, kaudne kõneviis … See on mulle tunnetuslikult väga võõras. Me hakkame lapsena meelde jätma sõnu ja mõisteid, mis meid vahetult puudutavad ehk on statistiliselt olulised. Sellega seoses õpime ära ka esimesed lühikesed reeglid, kuidas kellegi kohta väljenduda, mis ajas mõni tegevus toimub. Täiskasvanud õppijale on samuti oluline õppida seda, mida ta enda ümber vahetult näeb ja kogeb.
Kuidas see algoritm konkreetselt töötab?
Seda ma pikemalt kirjeldada ei saa, kuna see on meie ettevõtmise intellektuaalne süda ja ärisaladus. Aga korduvate sõnade kokkulugemine on väga lihtne, suuremate struktuuridega on mõnevõrra keerulisem. Muidugi mõjutab kogu tulemust oluliselt see, milliste andmete põhjal analüüsi teha.
Loe edasi: http://opleht.ee/18696-prantsuse-keel-selgeks-200-tunniga/
