Cross Innovation: Ettevõtted vajavad uusi lähenemisviise
Möödunud nädalal tegi kolm aastat 11 linna ühendanud projekt „Cross Innovation“ kokkuvõtte oma senisest tööst. Kuigi linnade valmidus ristinnovatsiooni (loomevaldkondade ja muude sektorite koostööl põhinev innovatsioon) kasutada sõltub paljuski poliitikutest ja ettevõtjatest ning ka nende valmidusest uut vastu võtta, tõdeti, et koos saavutati tulemusi, mida ükshaaval saavutada poleks olnud võimalik.
Projekt keskendus neljale alateemale: loomevaldkondade ja muude sektorite koostööd soodustavad tegurid, kultuurist tulenev innovatsioon, vahendajad ja kohapõhised koostöövõimalused.
„Töötasime koos inimestega, mitte ainult inimestele,“ ütles projekti juht Dr Steve Harding projekti lõpukonverentsil. Projekti raames toodi kokku ettevõtteid kõigist osalevatest riikidest, et omavahel kontakte luua ning loodi veebipõhine SMEde kontaktiloomise andmebaas. Igale linnale sai loodud oma plaan, kuidas ristinnovatsiooni kohalikul tasandil soodustada ning kaardistati kõik võimalikud kokkupuutekohad, kus loomesektor on andnud või saab anda oma panuse innovatsiooni sünniks. Poliitikategijatele valmis tööriist ristinnovatsiooni paremaks planeerimiseks ning linnad leidsid kontakti vahendajatega, kes aitaksid erinevaid sektoreid paremini kokku viia. „Ristinnovatsioon töötab ja nõudlus selleks on olemas. Ettevõtted on valmis uusi lähenemisviise kasutama, kuid vajavad selleks vahendajaid – inimesi, sündmuseid ja kohti,“ võttis Harding projekti kokku.
Konverentsil jagasid linnade esindajad oma häid ja ka mitte nii häid kogemusi loomesektori ja muude sektorite koostööst. Berliin tutvustas ühisrahastuse platvormi (vt www.crowdfunding-berlin.com), mille eesmärgiks on arendada ühisrahastuse-põhist finantseerimist loomemajanduse ja IKT, aga ka loovhariduse valdkonnas. Amsterdam tutvustas oma edulugu, millega Amsterdam valiti üle-Euroopalisel võistlusel Mayors Challenge 2013–2014 finalistide hulka. Amsterdami edulugu Play2Work seisnes platvormi arendamises, mille kaudu viiakse kokku tööd otsivad noored ja tööandjad ning kus noored saavad läbi mänguliste lahenduste paremini mõista oma oskusi ja kompetentse.
Vilnius alustab näiteks tehnoloogia- ja kunstipargi rajamist endisesse haiglahoonesse. Tegu on 8000m2 suuruse alaga, mida arendatakse linna ettevõtluse tugistruktuuride, loomemajanduse ja IKT firmade ning Leedu suurima telekommunikatsioonifirma koostöös „ Leedu on Jaapani mängutootjate jaoks kuum koht,“ tõi Vilniuse esindaja välja ja lisas, et juba on toimunud mitu rahvusvahelist visuaalkultuuri konverentsi.
Kõige keerulisemaks hinnati pideva rahastusallika puudumist ning vaeti võimalusi erasektori, ülikoolide ning investorite paremaks kaasamiseks. „Investorid näevad turismis kiiremat rahaliikumist kui koostöös loomesektoriga,“ osutas Lissaboni esindaja.
Stockholmi esindaja rääkis kahte tüüpi vahendustegevustest. Esimene neist puudutas poliitika kujundamise tasandit, mille osas püütakse arendada platvormi erinevate ametkondade kokkutoomiseks, et vähendada nn silo-tüüpi poliitikaid. Teine seondus loomemajanduse ja teiste sektorite kokkuviimisega, milleks on nelja ülikooli koostöös on arendatud välja ühine avatud platvorm. Nenditi, et interdistsiplinaarsuse arendamisel seistakse sageli probleem ees, et ei ole selge, kes peaks olema algatuste vedajaks ehk teisisõnu puudub nn üks telefoninumber, kuhu saaks helistada. Ka Birminghami esindaja nentis „vedaja puudumise“ probleemi, väites, et erinevate sektorite kokkuviimine on jätkuvalt väljakutseks. Varssavi tõi probleemina välja, et linnad ise pole parimad loovruumide opereerijad, vaid selleks oleks vaja leida head managerid. Tallinna esindaja, Mihkel Salm Kultuurikatlast, tõi esile erinevate organisatsioonikultuuride ja mõttemallide põrkumise probleemi, mis on peamiseks takistuseks sektoriteülese koostöö arendamisel. Cross Innovation’i projekti peamiseks kasutegurina tõi ta esile erinevate linnade kogemuste jagamisest saadava praktilise info, mida rakendada tegevuste-algatuste arendamisel oma linnas.
Konverentsi kokkuvõtvates sõnavõttudes märgiti korduvalt Eesti ja Tallinna positsiooni ristinnovatsiooni eestvedajana, kust oleks, mida õppida ning toodi näiteid meil juba mõnda aega toiminud TeamLabist, innovatsiooniosakust ning koostööd võimaldavatest algatustest.
Kuigi see projekt sai läbi, keskenduti konverentsi teisel päeval projekti jätkuideede genereerimisele, et leida parim võimalik ühine teema, millega koostöö ja innovatsiooniteemasid edasi arendada.
Cross Innovation projekti eesmärk oli luua sobiv keskkond sihtlinnades loomemajanduse arenguks ning ristinnovatsiooni tekkeks, mis looksid soodsa pinnase kiiremaks majanduse arenguks. Projektis osalesid peale Tallinna veel Birmingham, Amsterdam, Rooma, Berliin, Varssavi, Vilnius, Stockholm, Linz, Lissabon ja Pilsen.
Tallinnast osalesid Cross Innovation projekti lõpukonverentsil Tiiu Allikmäe Loov Eestist, Mihkel Salm Kultuurikatlast ning Külliki Tafel-Viia Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist.
Vaata lisa http://www.cross-innovation.eu/
Projekti rahastatakse Interreg IVC programmist.
