Tormilise minevikuga kaitsealusest majavaremest Kalevi 17 tõotab kahe aasta pärast saada loomemajanduskeskuse uus hoone. Projekt on valminud ja euroraha silmapiiril. Paar aastat tagasi olid Tartu võimukoridorides liikumas jutud selle lootusetus seisus maja number 17 lammutamisest. Need on nüüd maha maetud ja linnaisad kinnitavad, et ega need tõsised jutud olnudki.

Teise etapi projekt

Nüüd on end Kalevi 13 majas sisse seadnud ning alustavat ettevõtet, kaht galeriid ja kohvikut majutaval Tartu Loomemajanduskeskusel valminud vajalik ehitusprojekt oma laienemise teise etapi väljaarendamiseks.

Projekt on ka Kalevi 15 hoone ümberehituseks, mille töömaht on väiksem ja mis peaks töösse minema ning ka valmima juba tuleval aastal. Samuti on tehtud plaane pargiala korrastamiseks.

Projekti koostamisel eksperdina kaasatud kunstiajaloolane Enriko Talvistu on osutanud, et Kalevi 17 hoone kohta on neli viimase 15 aasta jooksul koostatud ajaloolist õiendit ja muinsuskaitse eritingimust, kuid ometi leidus uusi lahendusi ja soovitusi hoone välimuse taastamiseks ajaloolist tõde arvestades.

Hoone restaureerimisprojekti teinud arhitekt Jelena Beljajeva ütles, et taastamisel on võetud sihiks hoone sõjaeelne ilme.
.
Küll mööndusega, et nõukogude ajal lisatud veranda jääb alles. Päris algupära tagaajamine ei ole otstarbekas, sest hilisemate juurdeehitistega hoonest jääks sel puhul alles üksnes esimene korrus.

Maja praegune seisukord on nutune. Loomemajanduskeskuse juhatuse liikme Raul Oreškini sõnul pole põrandatest enam suurt midagi alles ning maja tagumine osa on viltu vajunud. Pole ka ühtki akent ega ahju.

Beljajeva ütles, et siiski on võimalik päris palju säilitada: kindlasti kiviosa, hulk seinu ja puitdetaile. Kas katusesarikatest mõni kõlbab, ei ole veel teada. Voodrilaudade restaureerimine on aga plaanis.

Suureks abiks olid ühe naabermaja elaniku, lapsepõlves Kalevi 13 maja soklikorrusel elanu meenutused.

Nõudlus suur

Raul Oreškin ütles, et neil on lootus saada EASilt loomemajanduskeskuse arendamiseks hädavajalike hoonete taastamiseks 15 miljonit krooni toetust, millele linn lisab omafinantseeringuna 6 miljonit.

See raha peaks olema piisav, hindas Oreškin.

Loomemajanduskeskusesse on suur tung ja kui mõlemad hooned korda saavad, suudab keskus mahutada praeguse 9 asemel 40 loomemajandusettevõtet.

Oreškin lausus, et nõudlust suurendab ka riigi majandusolukord, kus loomeinimesed ei ole enam jäänud lootma tööturule, vaid püüavad ise midagi ära teha.