Rohkem julgust teist moodi mõelda

Loov Eesti jagab uhkusega meie veebipõhise tootearendusprogrammi PESA vilistlase, Toomas Undi ja tema meeskonna inspireerivat lugu, moodulmajast Alfabox.

Juba suvel Kesklinna silla lähedale sadamaala servale püsti saanud Alfaboxi maja saab peagi seestki uudistada, sest rajatis tegi pühapäeval uksed huvilistele kogu järgmiseks kuuks valla.

Küll pole see n-ö täiskomplektne näidiseramu, vaid pigem uusi lahendusi ühendav ehitussüsteemi pilootprojekt, mida võib mitmeti kasutada. „Siin saab küsida kõike sellise kergehituse kohta, kuid samuti saab siit peale majakarbiga tutvumise kõikvõimalikku ehituse, kinnisvara ja sisustuse teavet,” märkis rajatise loonud Alfa Arhitektid OÜ kõneisik Marek Grahv seoses lahtiste uste päevadega. „Küsida võib ka alternatiivenergia allikate kohta.“

Võimalus noorperele

Eelkõige peaks Toomas Undi juhitud pärnakate meeskonna loodud Alfabox pälvima alles iseseisvat elu alustajate tähelepanu, sest Undi väitel on kõnealune ehitus soodne ja nutikas võimalus luua endale kodu oma kätega.

„Meie idee on pakkuda noortele peredele, kellel ei ole võimekust suurt laenu võtta, aga on seeme olemas, see esimene väike maasikas, et nad saaksid alustada päris oma koduga ilma liigseid riske võtmata,“ ütles Unt.

Kui eespool toodud viide soodsusele pikemalt lahti rääkida, seisneb see eelkõige hinnas. Viimases selles mõttes, et moodullego süsteemis ehitatud hoone ruutmeeter peaks valmima tavalisest paarisaja euro võrra väiksema raha eest. Seda Undi väitel peamiselt kokkuhoiult modulaarsuse ja tööjõukulu arvelt.

Annab endal teha

„Kui ehitada ise, on tööjõud ju tasuta, aga ehitushinnast moodustab tööjõukulu kui mitte poole, siis kolmandiku vähemalt,” tõdes Unt. „Sealt hinnavõidu saavutamegi.” Säästu juures on oluline osa siiski konsultantidel, sest manuaal, mille maja loojad ehitamiseks kaasa annavad, on tunduvalt tüsedam, kui seda on pesumasina paigaldusjuhend.

„Majaehitamine pole aga kosmoseteadus; tänapäeval on kõik võimekused olemas ja on leiutatud niivõrd lihtsaid tehnilisi lahendusi. Me katsume kõik need kokku koguda ja panna inimesi neid kartmatult kasutama,” rääkis arhitekt. „Maja juures ei pea kõik olema super ja hüper, vaid selline, millega tavainimene ise hakkama saab ja oma tööst rõõmu tunneb.”

Ehitustööga hakkamasaamiseks on aga kõik eeldused olemas, sest Undi kinnitusel on Alfaboxi maja nagu suurte laste legomäng. Seejuures on hoone komplekteeritud nii, et iga materjal teeb arhitekti sõnu kasutades ainult oma tööd. Ehk siis soojustus ainult soojustab, teras – majas on teraselementegi – teeb oma tööd, puit ainult oma tööd: kõik elemendid töötavad üksnes selleks,

milleks nad on projekteeritud.

„Ütleme nii, et tegu on nagu legoehitusega, kus on postid-pulgad-plaadid, kõik erinevad moodulid, mis on ühe maja jaoks vaja,” märkis Unt. „Sedasi saab teha väga ägedaid asju ja kui suudame pakkuda konkurentsivõimelist hinda, on vaja ainult julgust teist moodi mõelda.”

Kui praegu võib tulla probleeme majaaluse maaga, oli Unt seda meelt, et ajapikku laheneb seegi küsimus: kui tekib nõudmine, on peagi pakkumistki. Liiati on kogu Baltikumis isegi tiheasustuse äärtel hõredus küllalt suur ja tehniline võimekus ehk kommunikatsioonid olemas.

Esimene edu käes

„Maa-asjas on võimalik tekitada renditurg, sest paljudel on maad, millega nad ei oska midagi peale hakata,” tõdes rääkija. „Sealt sada või 50 ruutmeetrit tuttavale noorele perele lühikeseks ajaks välja üürida – usun, et seal leitakse hinna asjus kompromiss.”

Selle pakutud võimaluse pluss on, et nii ei pea iseseisvat elu alustav pere kohe suurt raha välja käima. Kui see aga aja jooksul koguneb, võib pere osta juba kuhu tahes päris oma maa ja senise elamise sinna ümber kolida.

„Majast ei jää ühtegi asja maha, võib-olla vee- ja kanalisatsiooniühendus tuleb ära peita,” muigas Unt. „Pärast võib maaomanik seal kas või kartulit kasvatada, sest vastupidiselt tavaehitusele jääb pinnas praktiliselt puutumata.”

Et jutuks Alfaboxi süsteemi on kerge nii täies mahus teisaldada kui selle mahtu kas suurendada või kahandada, sobib Alfaboxi maja muukski kui üksnes eramuks.

Unt rääkis: „Tahaks huvi äratada kohalikes omavalitsusteski, kes kord vajavad lisaruume lasteaedade, kord jälle hooldekodu või rahvamaja juures. Ühiskond muutub kiiremini, kui oskame ette näha, ja raudbetooni ei ole alati mõtet oma investeeringuid valada.”

Seda, et idee on asine, tõestab projekti senine käekäik. Täpsemalt see, et loomeettevõtete konkursil Creative Business Cup Estonia jõudis ehitusmoodulitest Alfabox teisele kohale ja selle loojad Alfa Arhitektidest sõidavad novembri keskel kogemusi omandama Kopenhaagenis peetavale ülemaailmsele Creative Business Cupi finaalüritusele, kus osaleb pealt poolesaja riigi.

„Meie eesmärk on minna Eestist natuke kaugemale ja üritamegi nende võistluste kaudu leida kontakte ja põnevaid koostöövõimalusi,” nentis Unt. „Euroopas on tekkimas majanduslik surutis, mida on elamufondiski tunda, noortel peredel seda enam. Neil pole eriti valikuid ja meie idee on pakkuda üks nutikas variant olemasolevatele lisaks.”

Toomas Unt: „Kui ma olin väike poiss, unistasin materjalist, mis oleks nagu plastiliin või vaha ja millest saaks teha päris maja, kus elada. Kuna plastiliin on väga lihtsalt ümber vormitav, siis peaks olema võimalik maja tahtmise korral jälle natuke ümber vormida. Just nii nagu sulle pähe tuleb, just nii, nagu sulle vaja on.”

Artikkel ilmus 30.septembri Pärnu Postimehes.