Edith Sepp-Dallas: filmivaldkonna võimaluste selgitamiseks tuleb meil endil palju ära teha
Filmidesse lisaraha saamiseks on vaja palju selgitustööd teha, millised võimalused on oma investeeringult saada kas rahalist või muud moodi tulu, ütles Eesti Filmiinstituudi juhataja Edith Sepp-Dallas.
Eestis toodetakse aastas 2-3 mängufilmi, mõned neist mikroeelarvelised. Filmide tootmiseks on 2014. aastal ette nähtud ca 4 miljonit eurot, sellest mängufilmide tootmiseks 2,1 miljonit. Turunduseks ja arenduseks saab kasutada ca 400 000 eurot. „Seda on ilmselgelt liiga vähe. Kui me toodame filmi, siis me ei saa seda korralikult turundada. Vaja on leida ka võimalusi, kuidas filmidesse lisaraha kaasata,“ ütles Edith Sepp-Dallas. Ta tõi võrdluseks, et näiteks teatrid saavad riigilt kordades rohkem raha. „Ilmselt ei kiirga filmivaldkonna võimalused välja. Meil tuleb end ise kuuldavaks teha ja näidata, millised on filmi kultuurilised, majanduslikud ja mainekujunduslikud mõjud, et meid rohkem tähtsustataks,“ lausus ta. Hea näitena võib tuua Tartu linna, kes „Supilinna salaseltsi“ filmimist 150000 euroga toetas. Vastutasuks on linn saanud terve suve positiivset tähelepanu ning suuremad kasud on alles ees.
Eesti filmi hinnatakse maailmas, selle kinnituseks on, et filmivaldkond sai Loov Euroopa MEDIA programmist sel aastal 400 000 eurot tuge. Need filmid, millele raha küsiti, tuleb ka ära teha ja omafinantseeringuks raha leida. Filmiinstituudi juhi sõnul on praegu seoses Eesti vabariigi 1000 sünnipäevaga arenduses 25 mängufilmi ja pole veel selge, kust tuleb raha nende tootmiseks.
Maailmas on filmi raha kaasamiseks mitmesuguseid mudeleid kasutusel. Prantsusmaal näiteks tuleb ca 40 % filmide tootmiseks vajaminevast rahast maksulisest televisioonist, Horvaatia on arendanud välja ka oma tootjatele laiendatavad finantsstiimulid (cash-rebate fund). Eesti filmi peab kindlasti minema rahvusvaheliseks.
