Raul Oreshkin: Filmitööstuse mõju majandusele on tõendatav
„Filmi valdkond puudutab paljusid elusfääre, mistõttu on tal ka palju erinevaid mõjusid. Kindlasti on lisaks kultuurilise, majandusliku ja mainekujundusliku nähtusele tegu ka sotsiaalse nähtusega. Film on kultuuridevahelise dialoogi tekitaja, selle abil on võimalik tõlgendada ajalugu. Filmi on võimalik õppeprotsessiga lõimida jne.,“ rääkis Kultuuriministeeriumi asekantsler Raul Oreshkin konverentsil „Kõik räägivad filmist“.
Filmi majanduslikke mõjusid puudutades tõi Raul Oreshkin välja, et filmi tootmisel kulutatakse ligi veerand eelarvest võttekohas. Palgatakse kohalikku tööjõudu näiteks dekoratsioonide ja kostüümide valmistamisel. Tööd saavad näitlejad, muusikud, filmitegijad, eriefektide loojad, IT-spetsialistid ja toimetajad. Lisaks otsesele filmitegemisele elab filmimise piirkonnas 2–3 kuud võttegrupp, kuhu võib kuuluda 30, aga suuremate projektide puhul kuni 100 inimest, kes vajavad majutamist, toitlustamist, transporti ja muid igapäevateenuseid. „Üks korraliku eelarvega Euroopa mängufilm jätab võttekohta keskeltläbi miljon eurot,“ väitis Oreshkin.
Rahvusvaheliste filmitegijate siia meelitamiseks on vaja luua neile töötegemiseks tingimused, stuudio, ning eelduseks on ka filmifondi ehk kohaliku finantsstiimuli olemasolu.
Eestis näeb Oreshkin peamise lahendusena filmifondide loomist. „Paar aastat on tegutsenud Viru filmifond, sel aastal luuakse Tartu filmifond. Filmifondide võimekust aitab tõsta ka EU, kui fondi tegevus on suunatud suuremale piirkonnale kui Eesti, miks mitte luua Balti filmifond Eestisse,“ pani asekantsler ette.
Ka kohaliku filmitööstuse elavdamiseks on oluline rahvusvahelistumine. „Tartus filmitaristu loomist ette valmistades arvutasime, et kui kohale õnnestub meelitada rahvusvahelisi filmitegijaid, rajada elementaarne taristu, koos seda toetava filmifondiga, siis toob oskusliku majandamise korral üks linna poolt filmi valdkonda panustatud euro linna tagasi kuni 25 eurot.
„Hea film mõjub positiivselt võttekoha mainele ja selle turismile ka aastaid hiljem.“ Seda väidet ilmestas asekantsler näitega Sienast, kus pärast Bondi filmi „Casino Royale“ võtteid kasvas turistide arv kiiremini ka kõige optimistlikumatest prognoosidest. „Täna tuleb Palio tribüüni pääsme eest lunastada 400 eurot ning see toimub ühe asemel kaks korda aastas. Hind on peale Bondi filmi mitmekordistunud, samuti nagu muudki teenused turistidele. Filmiturismialaseid näiteid võib tuua palju. Isegi Eestis, kus keegi nende teenuste arendamisega otseselt tegelenud pole, leidub filmituriste,“ tõi Oreshkin välja veel ühe aspekti filmide kasulikkusest majandusele.
Asekantsleri sõnul on filmitaristute loomisel Eestis juba tekkinud konkurents. „Tegutseda tuleb kiiresti, sest eurorahad on meil kasutada viimast korda. Loomemajanduse meetmes on taristute rajamiseks 4 miljonit eurot, lisaks saab kasutada muid fonde. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kredex on koos loomas uusi meetmeid, peame hea seisma selle eest, et need oleksid kättesaadavad ka loomevaldkonnale,“ valgustas Oreshkin plaane.
