Kultuuriministeerium korrastab kunstivaldkonna rahastamist
Kultuuriministeerium tutvustas täna, 14. novembril kunstivaldkonna esindajatele ministeeriumi uusi kunstivaldkonna rahastamispõhimõtteid. Kultuuriministeeriumi eelarvest toetatakse edaspidi otse kunstivaldkonna keskseid asutusi ja valdkonna strateegiliselt olulisi algatusi, projektipõhiste toetuste taotlemine toimub Eesti Kultuurkapitalist. Ministeeriumi toetuse maht kunstivaldkonnale tervikuna järgmisel aastal kasvab.
Uus kunstivaldkonna toetamise kord on kantud kultuuripoliitika põhialuste dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ kokku lepitud põhimõttest. Selle kohaselt rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi, Eesti Kultuurkapital aga toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi. Kui 2016. aastal toetas Kultuuriministeerium 175 000 euro ulatuses näituseasutuste tegevusi taotlusvooru kaudu kokku 20 korraldajale, siis uuest aastast suunatakse samas mahus vahendeid peamiselt kolme suurema näituseasutuse, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Eesti Kunstnike Liidu galeriide tegevuse rahastamiseks. Seega väheneb Kultuurkapitali koormus nendele tegevustoetuste maksmisel.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre rääkis, et praegu on Kultuurkapitali kanda selgelt liiga suur koorem kesksete kunstiasutuste püsikulusid ning see ei ole jätkusuutlik. „Kolm ministeeriumi eelarvest püsivat toetust saama hakkavat näituseasutust ning valdkondlik infokeskus on kahtlemata valdkonna juhtivad jõud. Neil lasub ka suurem vastutus Eesti professionaalse kunstielu püsimise ja arengu eest,“ rääkis Soomre. „Kunstivaldkonnas riigiasutusi ei ole. Kultuuriministeerium võtab edaspidi täielikult enda kanda sihtasutuse Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse, mis seni on tulnud valdavalt Eesti Kultuurkapitalilt. Ministeeriumi eelarvereale jäävad ka Eesti Kunstnike Liidu galeriide ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi osalised tegevustoetused. Nende asutuste näituste produktsioonikulud aga jäävad endiselt projektipõhiselt Kultuurkapitali finantseerida,“ lisas Soomre.
Foto 2012. aasta Kevadnäitus Tallinna Kunstihoones. Foto: Kultuur ja Elu
