Euroraha peab andma arengutõuke
Kultuuriministeerium kutsus oma haldusala asutuste esindajad kokku, et tutvustada, millistest fondidest on võimalik kultuurile, spordile ja lõimumisele rahastust taotleda. Siinkohal keskendume kultuuri rahastusvõimalustele.
Kalle Killar Rahandusministeeriumist selgitas eurorahade eesmärke. 2020. aastani kestev eelarveperiood keskendub majanduskasvule ja tööhõivele, raha eraldamisel on oluline investeeringute jätkusuutlikkus ning kindlasti vaadatakse, et riigieelarvele ei tekiks täiendavat koormust. Seda, kellele ja kui palju sruktuurifondidest toetust eraldada on plaanis, saab vaadata SIIT .
Maili Mahlapuu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonnast rääkis, et infoühiskonnal on uueks perioodiks vahendeid 180 miljonit eurot. Tema sõnul pakuvad Kultuuriministeeriumile huvi võimalused taotleda raha nutika teenuste taristu arendamiseks ja , avalike teenuste pakkumise arendamiseks. Ministeeriumite taotlustele antakse tagasisidet augustis. Lisa saab küsidamaili.mahlapuu@mkm.ee.
Maarja Adojaan Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonnast tutvustas teadus- ja arendustegevuse meetmeid. Nagu muudeski fondides suureneb siingi sisutegevuste ja inimressursi tegevuste osakaal ning vahendeid ei saa kasutada püsikulude katmiseks. Kultuurivaldkonnale võiksid tema sõnul huvi pakkuda nutika spetsialiseerumise strateegiaks, IKT, tervusetehnoloogiaks ja ressursside efektiivseks kasutamiseks mõeldud vahendid.
Lisainfo Maarja.adojaan@htm.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusvaldkonna juht Piret Treiberg tutvustas ettevõtluse toetusmeetmeid. Toetuste fookuses on ettevõtluse kasvustrateegia ning tootlikkus töötaja kohta peab tõusma aastaks 2020 ca 80%ni EL keskmisest.Ta selgitas, milliseid muudatusi võrreldes eelmise perioodiga on kavas nüüd teha.
“Toetusi on olnud liiga palju ja neid on jagatud killustatult. Uuel perioodil seome toetused terviklikuks kokku ning pakume tarka nõu ka juurde,” selgitas ta. Eesmärgiks on ettevõtte terviklik arendamine. Toetuste osakaal hakkab vähenema, rohkem pakutakse laene ja tagatisi. “Keskendume majanduskasvu enim panustavatele tegevusvaldkondadele, kasutame targemat segmenteerimist,” tutvustas ta põhimõtteid. Kui paljudes valdkondades toetuste maht väheneb, siis loomemajandus saab raha juurde.
Ministeerium jaotab ettevõtjad kaheks: piirkondlikud ettevõtjad (kohalikule piirkonnale olulised, sh mikroettevõtjad) ja kasvuettevõtjad.
Toetatakse kasvualade ettevõtlusvõrgustikke, arenduskeskuseid, klastreid, idufirmasid, inkubaatoreid, vahendatakse start-upp’idele riskikapitali, toetatakse riigi tellimusel innovatsiooni. Jätkatakse teadlikkuse, oskuste arendamisega ettevõtjaks hakkamisel, koolituste, nõustamiste, innovatsiooniosakute ja starditoetustega.
Ettevõtja arenguprogrammi otsitakse tegevusajalooga kasvuettevõtteid, kellel on vaja arenguhüppeks tuge. Pilootprojekt on juba avatud.
Suuremat tähelepanu pööratakse ka ekportööridele mõeldud teenuste arendamisele. EAS kui rakendusasutus saab eksportööre toetada koolituste, sihtturu info, seminaride, uute ärivõimaluste loomise, kontaktreiside rahastamise, erialamessidel osalemise toetamise, eeskujude loomise,välisturgudel ekspordinõunike toega, partnerotsingute, turundusürituste ja ostusoovide vahendamisega.
Juunist uuesti avatav ja populaarseks kujunenud innovatsiooniosak on eelkõige mõeldud koostööks ettevõtte väliste partneritega. Innovatsiooniosaku eest saab osta tootearenduse konsultatsioone, tootmiskorralduse ja disainilahendusi, rahastada intellektuaalomandi registreerimist. Innovatsiooniosaku toetus on maksimaalselt 4000 eurot ja sellega saab katta 80% projekti maksumusest.
Lisainfo www.mkm.ee/kasvustrateegia
Piret.treiberg@mkm.ee
Kultuuriministeerium on sel perioodil loomemajanduse eest vastutav. Kaunite kunstide asekantsler Raul Oreshkin tutvustas ministeeriumis ette valmistavaid määrusi.
Loomemajanduse rahastamise prioriteedid on teadlikkusel, uute tehnoloogiate rakendamisel, loomeettevõtete tugevdamisel ja ekspordivõimekuse tõstmisel ning sidususel muu majandusega.
Meede jaguneb kaheks määruseks ja üheks programmiks
1. Loomemajanduse tugistruktuuride toetus, kust saavad toetusi taotleda inkubaatorid ja kiirendid – 4 MEUR,(75%); tugistruktuurid (arenduskeskused) – 3,2 MEUR (80%) ning toetatakse ka taristut ja tehnoloogilise võimekuse tõstmist – 4,0 MEUR (85%) Plaanis on 1-2 uue loomekeskkonna loomist toetada, ka uued tulijad on teretulnud.
2. Loomemajanduse ekspordivõimekus ja ühisprojektid, mille alt toetatakse ekspordivõimekuse arendamist 4,2 MEUR (70%) ja väiksemaid teiste sektorite ja loomemajanduse sidumisprojekte (nt innovatsiooniosakud) – 0,7 MEUR (50%)
3. LM teadlikkuse ja arenguprogrammist toetatakse teiste sektoritega sidumise suurprojekte – 1,4 MEUR (100%) nagu näiteks Disainibuldooser ning teadlikkuse tõstmist – 2,5 MEUR (100%), sh koostööd ülikoolidega loomemajanduse õppekavade loomisel.
Ajakava tutvustades ütles Oreshkin, et 20. juuniks on määrus valmis ja plaani kohaselt 24. oktoobriks saab see kinnitatud. Meede on plaanis avada novembris 2014 ja toetusi saab hakata rakendama 2015. aasta jaanuarist. “Juhuks, kui selline ajakava ei peaks mingil põhjusel toimima, siis on meil olemas ka plaan, kuidas vahepealsel ajal tööd seisma ei jääks,” kinnitas Oreshkin.
Lisainfo www.kul.ee
Martti Kalvik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonnast rääkis, milliste meetmetega on plaanis turismile õlg alla panna.
“Turimimeetmete eesmärk on, et Eesti oleks sihtkohana tuntud, turismiatraktsioonid rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja sihtkohad konkurentsivõimelised,” rääkis ta. Aastaks 2020 oodatakse turismiteenuste kasvu 28% ning välisturistide ööbimiste kasvu 31%. Turisminõudluse kasvatamist toetatakse 26,5 miljoni euroga.
Kultuurivaldkond on turismiga väga tihedalt seotud ja soovitud tulemuste saavutamiseks tihendatakse koostööd veelgi. Turismi elavdamiseks otsitakse Eestile märgilisi sündmusi, ettevõtteid, mis oleksid oma valdkonnas tuntud. Suursündmusi saab turismimeetmest pikemaajaliselt (3 aastat) toetada, et neid saaks kvaliteetselt ette valmistada.Rahvusvahelist nõudlust omavaid pereturismiatraktsioone on plaanis toetada 8 miljoni euroga.
lo edasi Loov Euroopa veebist.
