11. novembril saab Kunstiakadeemia galeriis avalöögi ainulaadne kultuurifoorum kogu Euroopas – geograafiliste piiranguteta ja nii tarbekunsti kui disaini hõlmav näituste seeria ja rahvusvaheline seminar. 11. novembrist 2009 kuni 21.veebruarini 2010.a. kestev Tallinna 5.rakenduskunsti triennaal “Know How” uurib uudishimulikult tarbekunsti essentsi ja eesmärki, kunstniku-disaineri, tema ametioskuste ja tarbija-publiku omavahelist suhet. Kõigi näituseeksponaatide kõrval on eksponeeritud ka nende valmistamisjuhend – igaüks võib manuaali koju kaasa võtta ja proovida, kuidas tarbekunst sünnib ja mis tunne on olla disaineri nahas.

Triennaal koosneb kolmest kuraatorinäitusest: Kärt Marani ideel baseeruv peanäitus “Know How”, mis avatakse 13. novembril Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kunstiakadeemia satelliitnäitus “EKA Know How. See on imelihtne?” (kuraatorid Eeva Käsper ja Tiina Sarapu) ja 13. novembril Hobusepea galeriis avanev Kai Lobjaka kureeritud satelliitnäitus “Praktiline Kunst ja Kodu”, mis on on pühendatud sotsialismi kasinatest, ent viljastavatest tingimustest sündinud superajakirja Kunst ja Kodu mälestusele.

Reedet, 13. novembrit koormab tähenduslikkusega ka esinduslik seminar (toimumiskoht Nukuteatri peasaal). Seminaril esinevad peanäituse kuraator Kärt Maran, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Erika Pedak (isetegemise ideest, käsitöö positsioonist ja väljunditest 20. sajandi alguskümnenditel), Iisraeli päritolu saksa disainer Ronen Kadushin (innovatiivsest disainikontseptsioonist, mis on keskendunud loova vabaduse teemale), sotsioloog Margit Keller (asjade mõjust inimesele, tarbimisest ja selle võimalikust muutumisest maailmas), muusikaprodutsent Hannes Praks (vabavara probleemidest tehnoloogiliselt arenevas maailmas) ja briti tarbekunstnike-disainerite grupi Autonomatic liige Tavs Jorgensen (uute tehnoloogiate kasutamisest).

Seminari jätkuna räägib hollandi disainer Marije Vogelzang 2. detsembril EKA aulas söömiskontseptsioonide kujundamisest. Vogelzang kasutabki oma disainiideede edastamiseks toitu ning on loonud unikaalse mooduse söömise käsitlemiseks psühholoogia, kultuuri ja disaini vaatepunktist.

14. novembril esitlevad EKA aulas triennaali konkursil välja valitud kunstnikud oma praegust ja varasemat loomingut.

Triennaalile laekusid 142 kunstniku taotlused, kokku 176 tööd 28 riigist: Lätist, Soomest, Hollandist, Suurbritanniast, Rootsist, Leedust, Saksamaalt, Taanist, Ungarist, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Hispaaniast, Kreekast, Iisraelist, Taiwanist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Iirimaalt, Itaaliast, Norrast, Islandilt, Taist, Šveitsist, Türgist, Kanadast, Austraaliast, Serbiast ja Eestist. Triennaali žürii valis peanäitusele tööd 38-lt kunstnikult.

Peanäitus jääb avatuks 21. veebruarini.
Kujundajad: Ott Kadarik ja Tuuli Aule (põhinäitus), Mikk Heinsoo (“Praktiline Kunst ja Kodu”)

Graafiline kujundaja: Risto Kalmre ja Konst&Teknik

5. Triennaali toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit ja Hotell Kolm Õde.

Lisaks:
Kuraator: Kärt Maran
kart.maran@trtr.ee

Ketli Tiitsar
5528904
knowhow@trtr.ee
www.trtr.ee

——————————————————————————–

Tallinna 5. rakenduskunsti triennaali KNOW HOW
SEMINARI KAVA

13. november 2009, Nukuteatri suur saal (Lai tn 1)

9.30 Registreerimine

10.00 Avasõnad Kai Lobjakas

10.10-10.35 Margit Keller (Eesti)

10.35-11.00 Kärt Maran (Eesti)

11.00-11.25 Erika Pedak (Eesti)

11.25-11.45 PAUS

11.45-12.10 Hannes Praks (Eesti)

12.10-12.35 Ronen Kadushin (Saksamaa)

12.35-13.00 Autonomatic, Tavs Jorgensen (Suurbritannia)

Seminari juhatab Kai Lobjakas

14. november 2009, Eesti Kunstiakadeemia aula (Tartu mnt 1)

Algusega kell 10.30.

TRIENNAALI KUNSTNIKE ESITLUSPÄEV

Kümne minutiliste enesetutvustustega astuvad üles kõik triennaalile saabunud kunstnikud. Praeguseks on end registreerinud 13 kunstnikku.

2. detsembril 2009, Eesti Kunstiakadeemia aulas (Tartu mnt 1)

Algusega kell 14.00.

MARIJE VOGELZANG (Holland)

Seminar, kunstnike esitluspäev ja 2. detsembri loeng on kõigile tasuta.

Palume eelregistreerida 11. novembrini:

ketli@etdm.ee, 5528904

Margit Keller, PhD (Eesti) on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja
kommunikatsiooni instituudi vanemteadur. Tema peamiseks uurimisteemaks on juba kümme aastat olnud tarbimiskultuur Eestis, sh nõukogudeaegse ja lääneliku tarbimismaailma erinevused ja pinged. Sel teemal kaitses ta ka 2004. aasta lõpus oma doktoritöö. Erinevates uurmustes on ta püüdnud visandada kaasaegse Eesti tarbija portreed nii mikrotasandil ehk vaadata asjade, brändide, elustiilide ja inimeste suhteid; kui ka analüüsida Eestit kui tarbimisühiskonda makrotasandil ehk tarbimist ja tarbijat iseloomustavate esinduslike statistiliste andmete abil. Lisaks on Margit Keller õppejõud, kes koolitab tudengeid nii bakalaureuse- kui magistriastmel brändimist, kommunikatsioonijuhtimist kui ka ühiskonnateooriaid tundma. Ettekande üldine eesmärk on anda lühike ülevaade Eestit kui tarbimisühiskonda iseloomustavatest andmetest just inimese ja sümbolilist tähendust omava asja, tarbimisobjekti suhte mätta otsast.

b>Kärt Maran (Eesti) on noor disainer, kes valiti selleaastast treinnaali kureerima. Teema ja pealkiri KNOW HOW on üleskutse hüljata kustniku-, disaineri- ja tootjakeskne lähenemine, jagada professionaalset oskusteavet ning pakkuda eseme valmistamise võimalust näitusekülastajale. Seeläbi oli näitusele oodatud tulemus, mille idee ja vormi loojaks on kunstnik, eseme tootmine liigub aga eseme kasutaja kätte. Tema räägibki seekordsest teemast lähtuvalt lahti näituse kontseptsiooni ja selle tagamaad.

Erika Pedak (Eesti) on tekstiilikunstnik ja Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud, kes on aastaid uurinud eesti tekstiilikunsti ajalugu ning selleteemalisi artikleid publitseerinud. Ta räägib isetegemise ideest, käsitöö positsioonist ja väljunditest tekstiili seisukohalt 20. sajandi alguskümnenditel.

Hannes Praks (Eesti) on sisearhitekti haridusega looja, kes muuhulgas on asutanud ka 2003.a. plaadifirma kohvirecords ja internetiraadio kohviradio.com, mille esimene versioon oli küll vabavara platvormile ehitatud, kuid toimib nüüdseks uuel programmeeritud originaaltarkvaral. Miks plaadifirmat ja internetiraadiot vaja oli, kuidas nende loomine võimalikuks sai ja kuidas toimib?

Ronen Kadushin (Saksamaa) on Saksamaal Berliinis tegutsev iisraeli päritolu disainer, kes on loonud Open Design nimelise ettevõtte, tutvustades innovatiivset disainikontseptsiooni, mis on keskendunud loova vabaduse teemale. Open Designis loodud esemed, nende kavandid ja tööjoonised, on vabalt allalaetavad ja seega nö kopeeritavad, muudetavad ja ühtlasi ka toodetavad innustades kaasloojaid ja –disainereid jagama oma loovust ja arendama kvaliteetsete toodete hulka.

Ta räägib enda väljatöötatud ideedest lähemalt.

AUTONOMATIC/ Tavs Jørgensen (Suurbritannia)
Suurbritannias Cornwellis tegutsev uurimisrühm Autonomatic keskendub
digitaalsete tootmistehnoloogiate kasutamisele loomingulises
disainiprotsessis ning kolmemõõtmeliste objektide loomisel.
Autonomaticu disainereid Justin Marshalli, Katie Bunnelli, Tavs
Jørgenseni ja Drummond Mastertoni paluti näitusel KNOW HOW esitleda oma
viimase aja loomingut.
Nad on praktiseerivad disainerid-kunstnikud, kellel on kogemusi
keraamika, metallide, klaasi, kipsi, plastide jm materjali vallas. Rühma
isikupärane digitaalsete tehnoloogiate käsitlus on ajendatud püüdlusest
innustada teisigi disainereid ja kunstnikke digitaaltehnoloogiatele
loovalt lähenema.
Tavs Jørgensen räägib lähemalt Autonomaticu tööst.

MARIJE VOGELZANG (Holland) on disainer, kes peale Eindhoveni Disaniakadeemia lõpetamist 2000.aastal on tegelenud söömiskontseptsioonide kujundamisega. Tema huvi seisneb tegusõnas “sööma”, mitte niivõrd toidus ja selle kujundamises. Ta rõhutab, et ei tegele asjadele, toidule, vormi andmisega ega selle kaunistamisega. Oluline on see, kuidas me toitu kogeme. Ta ei mõtle sügavuti vaid sellele, mis on taldrikul või kas taldrikut üldse on vaid ka kõigele sellele, mis söömist kui tegu ümbritseb. Teda huvitavad õhkkond, kaasatud inimesed, koostisosadega seotud lood, toidu maitse, tekstuur, heli, lõhn ja värv ning kuidas see on valmistatud ja serveeritud. Ta uurib selle disaini intiimsust, mis päriselt inimese keha sisse läheb. Ta kasutab oma ideede edastamiseks toitu.

Mõeldes sellele kõigele ning töötades ja eksperimenteerides oma stuudios ja restoranis, luues söömiskogemusi oma klientidele on ta loonud ühtlasi ka oma unikaalse mooduse söömise käsitlemiseks psühholoogia, kultuuri ja disaini vaatepunktist. 2009. aasta alguses ilmust temalt ka vastavateemaline raamat.

Niisiis arendab ta oma visiooni disainist toetudes söömise teemale ja sõnale. 2004. aastal Rotterdamis loodud ja 2006 Amsterdami laienenud Studio Marije Vogelzang on väike ettevõte suurte ideedega, kus tegeletakse nii restoranikontseptsioonide, pikaajaliste meditsiiniliste projektidega haiglatele, kui sotsiaalsete ettevõtmistega, mille eesmärgiks on koolitada ja inspireerida. Tehakse ka koostööd toidutööstusega, luuakse installatsioone ja uusi toidurituaale.

http://www.proefamsterdam.nl/