Kas suurus loeb?

Tihti võrreldakse riike erinevates valdkondades ja erinevate kriteeriumite järgi ning sageli on selleks ka riigi suurus.  Paljudel juhtudel on see igati õigustatud, kuid päris kindlasti igal pool ja igas olukorras see ei kehti.

Nii on ka loomemajanduses, kus reeglipärasust on üldse väga vähe. Sektor on äärmiselt killustunud, loomeettevõtete toimimismudelid on erinevad, vahel tundub, et ka makromajanduslikud muutused ei mõjuta seda sektorit tavareeglite järgi. Ometi see valdkond kasvab ja peale kasvutrendi suureneb ka lisandväärtus.

Kuidas ühes või teises riigis selleni on jõutud on samuti erinev. Nii võiks pea iga riik kirjutada selle põhjal oma teooria või üldse mitte midagi sihipäraselt teha. Loomesektor kasvab selletagi.

Õppimine naabritelt pole patt ning Eesti on oma kahekümne viie ülesehitusaasta jooksul õppinud palju. Oleme õnnelikud, et see võimalus on meil pidevalt käeulatuses. Loomemajanduse algtõdesid õpime usinasti nii Skandinaaviast kui ka Suurbritanniast. Päris kõike üks-ühele üle võtta pole aga võimalik ega ka mõistlik ning siinkohal riigi suurus ei loe. Loomemajanduse arengut mõjutab pigem kultuur, pärand, rahvuslikud kombed, haridus. Mis alamvaldkond ja kus suunas areneb sõltub aga üldisest ökosüsteemist.

Õpipoisiaastate järel oleme ise jõudnud andjate rolli ning nüüd on meie kohus oma teadmisi ja kogemusi edasi anda.  Loov Eesti osaleb mitmetes rahvusvahelistes arendusprojektides –  Iisrealist Gruusiani. Mida ja kuidas jagada, keda valida ja keda mitte ning kuidas kindlustada, et külv kannaks ka saaki?

Need on tähtsad küsimused, kuid õigeid  vastuseid pole kabineti vaikuses võimalik leida. Ettekujutus sellest, kuidas asjad võiksid või peaksid olema, jääbki ainult ettekujutuseks, sest reaalne elu on ikkagi midagi muud. Mitme muutujatega võrrand, võiks selle kohta öelda!

Kuidas arendada loomemajandust Gruusias?

Alustades loomemajanduse alase teadlikkuse tõstmist Gruusias oli nii partneri soov kui ka meie ettekujutus, et teeme nii nagu aastate eest Eestis. Kaasame piirkondadest olulised organisatsioonid partneriteks, laieneme oma sõnumitega partnerite kanaleid pidi potentsiaalsete klientideni ning edasi levivad sõnumid juba iseenesest.

Kuid kui sul pole piirkonnas partnereid? Või kui partneril ei ole toimivat võrgustikku ning partneri enda leidmine võib osutuda katsumuseks. Sellise väljakutsega seisis 6-liikmeline Eesti loomemajanduse valdkonna ekspertidest koosnev grupp silmitsi Batumis, Kutaisis ja Tbilisis, kus septembrikuus toimusid ümarlauad loomemajanduse teemadel. Suur riik, võib peale seda käiku Gruusia kohta öelda. Kõigis kolmes kohas ootas meid ees täiesti erinev grupp huvilisi, erinevad probleemid, erinevad lähtekohad. Meie roll oli olla paindlik ja kohanduda olukorraga, millega ka meie professionaalid suurepäraselt hakkama said.

Kõige kaugem sihtkoht oli Batumi. Tegemist on Musta mere äärse kuurortlinnaga. Viimasel kümnendil on linn saanud uue rannapromenaadi ja atraktiivsete pilvelõhkujatega eliitlinnaosa. Inimesed on ettevõtlikud ja mõistavad võimalusi. Huvilisi jagus nii ümarlauda, kui start-up ettevõtjatele mõeldud BootCampile.

Tööpõld on lai, arengusoovi ja võimalusi on küllaga

“Gruusias tundub avar võimaluste spekter olevat, mis on avatud uutele tegijatele. Seega igati sobiv regioon ettevõtlikele noortele, kel parajalt pealehakkamist,” kirjeldas olukorda kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõlar.

Kontrastide küllus on Gruusias tavapärane. Mõne tunni kaugusel Batumi kuurordist on endise tööstuslinna sära kaotanud Kutaisi.  Kõik tundub seal olevat nihkes: suur tööpuudus, mahajäetud tootmishooned, räämas linn ja lootust kaotamas linnakodanikud. Ometi kohtasime siingi inimesi, kes on valmis õlekõrrestki haarama, et oma elukeskkonda parandada. Meie Telliskivi Loomelinnaku edulugu kõlas neile nagu muinasjutt.  Üllatuslikult olid siin loomemajanduse teemadest huvitunud just äriinkubaatorite eestvedajad.

Kommunikatsiooniekspert Villu Arak võttis siinkohal teema kokku järgnevalt: “Tuleks analüüsida kiratsevate tööstuspiirkondade ja -komplekside osalist ümbersuunitlemist loomemajanduse tarbeks. Samuti uurida paremaid ärimudeleid ja praktikaid, a la Telliskivi. Gruusia on loomemajanduse arendamisel hiljaks jäänud, ent võib arvata, et endised N.Liidu vabariigid lähipiirkonnas pole kuigivõrd paremas seisus. Seepärast on Gruusial võimalus kasvatada end piirkondlikuks loomehubiks, mis tõmbab ligi kapitali, ettevõtteid ja inimesi ka lähiriikidest. Sellel oleks suure tõenäosusega positiivne ning mõõdetav majanduslik mõju, mis ulatub kaugele loomesektorist väljapoole.”

Kõige säravam pärl nende kohtumiste jadas on loomulikult Tbilisi. Siit võib leida kõike, millega oleme Euroopas harjunud: start-up’id, HUBid, innovatsioon, ettevõtlus. 

Paberil on kõik paigas

Kohtumisel Gruusia Kultuuriministeeriumis veendusime, et vähemalt valitsuse tasandil on loomemajanduse arendamine tõsiselt käsile võetud. Loodud on nii arengustrateegia, tegevuskava road map, sõlmitud ministeeriumide vaheline koostöömemorandum, on plaanis allkirjastada manifest. Kokkupuuted valitsuse plaani elluviijatega näitasid, et õppimise kohti on veel palju, kohati on olemine veel ebakindel, kuid tahtmine on suur.

“Oli tore näha, et Gruusias suhtutakse täie tõsidusega loomemajandusealase teadlikkuse tõstmisele ning tundub, et loomemajandusest võiks saada ka regionaalarengu planeerimises väga oluline tööriist. Seda just Kutaisis, mis endise tugeva tööstus- ning põllumajanduskeskusena kannatab tugevalt nii identiteedikriisi kui rahvastiku laialijooksmise käes.
Asjaosalised on huvitatud parimate praktikate rakendamisest ning neil on suurepärane võimalus jätta vahele nö katse-eksitusmeetodite rakendamise faas ning õppida teiste riikide ja linnade poolt juba läbi käidud teekondadest,” võttis kogu missiooni kokku kiirendi BuildIt tegevjuht Maarja Pehk.

Visiidi käigus selginenud ülesanded võttis kokku Põhjamaade Ministrite Nõukogu loomemajanduse nõunik Grete Kodi:

• Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmisel tuleks kasutada Gruusias asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu leitud edulugusid ja kogemusi.
• Järjepidevalt tuleb tegeleda teadlikkust tõstvate tegevustega kogu loomemajanduse ökosüsteemile.
• Kaardistada piirkondlikult regionaalsed tugevused/nõrkused loomemajanduse valdkonnas, millele põhinedes on võimalik luuga tegevusstrateegiaid ja fookusseeritud arendustegevusi.

Näiteks: Batumi kui tõusva turismikeskuse puhul tuleks läbi mõelda, kuidas festivalide korraldamisel kaasata teisi loovaid sektoreid oma teenuste pakkumisel. Kutaisi puhul saaks kasutada endiseid industriaalhooneid uute loovkeskkondade loomiseks. Tbilisi puhul tuleks kaasata valdkonna arengusse kõiki loomemajanduse sektori initsiatiive. Oluline on erasektori projektide, hubide, erainkubaatorite vms. kaasamine riiklike tegevustega. Riiklike ja eraalgatuste koostöö on ülioluline!

Koostööprojekt Gruusiaga jätkub järgmises faasis Gruusia delegatsiooni õppevisiidiga Eestisse, kus kõik räägitu ka kohapeal üle vaadatakse.

Gruusia missiooni töörühma kuulusid: Maarja Pehk, Buildit kiirendi; Markko Karu disainer, ettevõtja; Juko-Mart Kõlar Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, ettevõtja, Villu Arak, ettevõtja, koolitaja; Grete Kodi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Norden loomemajanduse nõunik ja allakirjutanu, Eva Leemet, Loov Eesti

„Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest”