Avatud konkurss 7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaali peanäitusel osalemiseks
Avatud konkurss 7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaali peanäitusel osalemiseks on avatud kuni 30. septembrini 2016! 14. aprillil 2017 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatava näituse teema on “Ajavahe. Time Difference”.
Kutsume konkursist osa võtma üksikisikuid ja gruppe kõikidelt rakenduskunsti ja disaini erialadelt. Näitusele on oodatud nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul tööd teemadel, mis seonduvad aja, tempo, erinevate ajakäsitluste ja -mõistetega mis tahes võtmes. Avalduste esitamise tähtaeg on 30. september 2016.
Kui Kreeka mütoloogias kujutati aega vana targa mehe, halli habemega Kronosena, siis tema tänapäevane personifikatsioon tundub noorem, närvilisem, alatasa kuhugi tormava tuulepeana. Aeg ja selle erinev tajumine on jätkuvalt oluline teema: inimesi ahistab nii väidetav informatsiooni üleküllus, ajapuudus kui ka elutempo liigne kiirus. Ühtviisi negatiivse varjundi on saanud nii aeglus (mahajäämine) kui ka kiirus (liigne pealiskaudsus). Samas on ajataju subjektiivne.
Aja kulgemise erinevad tempod on tajutavad ka esemelise maailma kaudu: suurtootmises on oluline efektiivsus ja vähene ajakulu, sellele vastukaaluks on tekkinud väga erinevaid eluvaldkondi nagu moodi, lastekasvatust, urbanistikat, aiandust, meediat ja disain hõlmav aega väärtustav slow movement. Näiteks tarbekunsti ja disainivaldkonnaga otsesemalt seotud aeglast kaubaringlust hindav slow goods liikumine väärtustab masstoodangu asemel käsitööd ning anonüümsete kaugete tehaste asemel kogukondlikku ja kohalikku tootmist kvaliteetsetest ja ajas vastupidavatest materjalidest. Aja erinev väärtustamine tootmisprotsessis kõneleb paljuski erinevatest väärtussüsteemidest.
Paralleelselt pühendunud loometöö ja materjali väärtustamisega (nn materjali tagasitulekuga) toimub aga ka vastupidine protsess, digitaalsete tehnoloogiate mõjul kulgev dematerialiseerumine, mis on kiirendanud nii infovahetust kui ka tööprotsessi, muu hulgas ka tarbekunsti ja disaini valdkonnas. Ühest küljest on aeglus või suur ajakulu pea kõigi rakenduskunsti erialade spetsiifika. Peale manuaalse töö nõuavad loodavad esemed palju kavandamist, planeerimist, (taas)leiutamist. Asja üldise idee kõrval on vaja lahendada hulk praktilisi küsimusi alates kasutusalast ja funktsioonist tehnoloogiliste nüanssideni. Teisest küljest lihtsustavad erinevad tehnoloogiad ka mõtte- ja kavandamisfaasi (jooniste ja mudelite projekteerimine programmide abil, 3D-printimine, laserlõikus) ning kiirendavad kohati töökulgu. Ka loomingu vaatajani viimine ja turustamine saab kiirema ja tõhusama käigu. Lisaks on disainivaldkondi, mille puhul on võimalik vahetumalt ja kiiremini reageerida. Näiteks graafiline disain, mis suhestub ühiskondlike probleemide ja sündmustega, lisab oma spetsiifikast tulenevalt teistsugust perspektiivi. Tarbekunst ja disain on ümbritsevaga ju pidevas dialoogis ning tarbekunstnikud ja disainerid pakuvad loomeinimestena sageli eripäraseid vaatenurki. Sealjuures ei pea „kiire“ tähendama närvilist, kannatamatut või läbimõtlemata tegutsemist – ümberringi toimuvale reageerimine on loovisiku loomulik tegevus.
Kuivõrd ajataju on subjektiivne, polegi võib-olla niivõrd oluline, kas kunstnik suudab kiire tempoga sammu pidada. Pigem on ehk küsimus kohandumises – soovis ja võimaluses erinevate tempode vahel valida ja tasakaalu leida. Kuid kas see toob kaasa muudatusi kunstniku ajus, mõtteviisis?
Lisainfo:
Esita oma töö läbi Defolio (tähtaeg 30. september, 2016)
