Loomemajanduse tugistruktuuridelt oodatakse sektori konkuretsivõime kasvu
29. oktoobril korraldas EAS loomemajanduse tugistruktuuridele teabepäeva, kus räägiti seni loomemajanduse valdkonnas kordasaadetust ning anti näpunäiteid 3. taotlusvoorus osalemiseks. Järgmise perioodi tulemusena oodatakse keskustelt eelduste loomist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumiseks läbi loomemajanduse potentsiaali rakendamise teistes majandussektorites.
Mis on tehtud?
Anu-Maaja Pallok, EAS Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse koordinaator loomemajanduse valdkonnas, avaldas tunnustust, et täna on Eestis juba kolm loomeinkubaatorit, 9 valdkondlikku ning üks piirkondlik arenduskeskus, kellel on kokku juba 884 teenust saavat klienti. “On tore, et loomemajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate arv on aasta-aastalt kasvanud ning senise tegevuse tulemusena on loodud loomeettevõtjatele paremad tingimused praegustel turgudel laienemiseks ning uutele turgude sisenemiseks,” lisas Pallok.
Valmisolek valdkondadevaheliseks koostööks on olemas, mida näitab juba toimunud edukas ühistegevus. “Teenuste sihtrühmana on loomemajanduse keskuste endi jaoks kõige olulisemad tegutsevate loomemajandusettevõtjate kõrval nii potentsiaalsed kui alustavad ettevõtjad,” rääkis Pallok ja avaldas heakskiitu, et pakutavate teenuste hulgas toimivad täna ka tasulised teenused. Loomemajanduskeskused ise hindavad oma seniste eesmärkide saavutamist kõrgelt- lausa 70-100% esialgselt planeeritud tegevusi on õnnestunud.
Kuidas teha veel paremini?
Rääkides kitsaskohtadest, tõi Pallok välja loomemajanduse ettevõtete vähese ambitsiooni ning madala ekspordisuutlikkuse. “Teame, et väga suur osa loomeettevõtteid on pigem väikesed elustiiliettevõtted, kes on arenduskeskuste pakutavate teenuste osas väga nõudlikud kuid samas hinnatundlikud kliendid. Nii on kasusaajate ring küllaltki kitsas, samuti on mõningaid loomemajandust soodustavaid tegevusi väga keeruline mõõta. Üks võti on kindlasti suurem koostöö nii loomeettevõtete endi vahel kui teiste sektoritega,” võttis Pallok kokku. “Kindlasti on keskuste jaoks mõttekoht sõltumine avalikust sektorist – oma tegevuste jätkusuutlikkuse kasvatamine võiks olla samuti prioriteet.”
Juba täna on teada, et uuel perioodil ei ole enam eesmärgiks vaid loomeettevõtete arvu kasvatamine, vaid loomeettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, jätkusuutlikkuse tagamine ning seeläbi ka ekspordivõimekuse suurendamine. Samuti on oluline soodustada loome- ning teiste valdkondade vahelist koostööst, mis võimaldaks pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Selleks, et järgmisel perioodil sujuvamalt toimetada, soovitab Anu-Maaja Pallok kulusid ja tulemuslikkust pidevalt tasakaalus hoida . “Oluline on, et esialgsetest lubadustest võimalikult täpselt kinni peetakse. Kõige efektiivsem on töö siis, kui projekti eestvedaja on visionäär, igapäevaselt juhib tegevusi terve meeskond ning tehnilist tööd teeb see, kellel on vastav anne. Kaasake alati sihtgruppe, nii saate täpsemalt planeerida. Ning hea mõte on oma tegevusi korralikult talletada tulevase aruandluse tarbeks,” kõlasid näpunäited.
Järgmise perioodi tulemusena oodatakse keskustelt eelduste loomist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumiseks läbi loomemajanduse potentsiaali rakendamise teistes majandussektorites. Samuti oodatakse veelgi paremaid ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi loomemajanduse valdkondades.
10 aasta eesmärgid
Kultuuri ja Majandusministeerium ning EASi esindajad juhtisid paneelvestlust loomemajanduse arengute teemadel. Jorma Sarv tutvustas Kultuuriministeeriumi poolt ettevalmistatud uute meetmete struktuuri, mis peaks avanema 2015 aastast.
EAS vahendas ka numbriliselt loomemajanduse eesmärgid aastaks 2023. Tänased Eesti keskmiste numbritega võrreldavad andmed on pärit aastast 2011 ning kümne järgneva aasta jooksul oodatakse nähtavat kasvu. Näiteks oli tulu ettevõtte kohta loomemajanduse sektoris Eesti 2011. aastal 20% Eesti keskmisega võrreldes, prognoos küündib aga 28 protsendini. Keskmist töötajate arvu tõusu nähakse ette 64 protsendilt 73 protsendile ning tulu töötaja kohta võiks tõusta 32 protsendilt lausa 55 protendini.
Lepiti kokku, et järgmine kohtumine leiab aset järgmise aasta kevadel, kus peamiseks kohtumise teemaks kujunevad uued toetusmeetmed. Seekord tutvuti hea näitena Eesti Digikeskuse köögipoolega, kelle peamiseks eesmärgiks on pakkuda filmitegijatele järeltöötlusteenust ning seda ka rahvusvahelisel turul ning hoolitseda Eesti filmi ajaloo eest ehk siis korrastada ja digitaliseerida meie filmipärandit. Järgmisel korral külastatakse aga mõnd teist arenduskeskust.
Loe lisaks: Loomemajandus saab ettevõtetega koostöö tõhustamiseks 700 000 eurot
