Pimedate Ööde filmifestival: pead olema täielikult pühendunud

Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) sai alguse 1997. aastal. Esimesel aastal alustati 27 filmi ning 4500 külastajaga. 
2008. aastal külastas festivali  üle 56 000 inimese, kes said valida 287 erineva filmi vahel 72 riigist.

1990. aastate keskpaigas seisis maailma mitmekesisusele avanenud Eesti paradoksaalsel kombel silmitsi olukorraga, kus kodumaine kinovõrk oli sisuliselt kokku varisenud. Filme sai näha vaid loetud kinodes üle Eestimaa ja ekraanidel valitses Hollywoodi toodang. Kodumaine publik ja kodumaine filmitegija olid üksteist täielikult silmist kaotanud, omamaise filmi tulevik tundus tumedamast tumedam.
Tänaseks juba enam kui 30 aastat filminduses filmikriitiku ja toimetajana, õppejõu ja filmilevitajana tegutsenud Tiina Lokile ei andnud rahu mõte,   et Eesti on üks väheseid filmiriike maailmas, kus ei ole olnud kunagi oma filmifestivali.

Rahvusvahelisi Cannes’i ja Berliini filmifestivale mudelitena silmas pidades otsustas ta 1997. aastal kutsuda ellu Pimedate Ööde filmifestivali.  Kuid ettevõetav ülesanne tundus kolossaalne. Tiina meenutab: „Viimase tõuke asja kallale asuda andis toonane Taani suursaadik, kes pani mind oma diivanile istuma, vaatas silma ja ütles otse: „Tiina, sa lihtsalt pead selle ära tegema, seda on vaja. Ära karda iseennast, usu rohkem endasse!““

Diplomaatilise korpuse ja saatkondade ning rahvusvahelise filmitööstuse tugi festivalile on olnud läbi aegade väga tugev, tunnistab Tiina „ Ja mõistagi õiged inimesed õigel ajal meeskkonnas. Üksinda ei oleks olnud võimalik sellist üritust ei ellu kutsuda ega läbi viia.“

Festival arenes filmisõprade toel

Esimesel aastal alustati 27 filmi ning 4500 külastajaga. „Ma usun, et meil oli algusest peale maailma kõige noorem festivalitiim – mitmed tänaseni festivali juures tegutsevad noored tulid otse keskkoolipingist või esimestelt kursustelt,“ sõnab Tiina. Korraldajate entusiasm haaras kaasa ka publiku. Aasta-aastalt laienes festival kinosaalidesse ja kultuurimajadesse üle Eesti, haarates kaasa järjest suuremat hulka vaatajaid. „Viies ja kuues festivaliaasta olid kõige raskemad,“ räägib Tiina. „Olime justkui teismeline noor, kes on oma lapseriietest välja kasvamas, nii et õmblused ragisevad.“  Polnud ruume, kus filme näidata,  puudust tunti tänapäevasesest kinotehnikast ja pidevalt ka rahast. Kuid korraldajad otsisid uusi võimalusi. Linnad ja kultuuriministeerium hakkasid toetama kinode restaureerimist, eraettevõtted tulid oma vahenditega appi.

Festival haaras enda ümber tõelise entusiastide ringi, mis aktiivsemal ajal kasvas mitmesaja-liikmeliseks. „Mul on hea meel kõigi nende inimeste üle, kellega olen seda festivali koos teha saanud, mul on tõesti tunne, et nad on parim osa Eesti rahvast.  Nad on seda kõike teinud aastaid, kas tasuta või siis sümboolse tasu eest, kantuna puhtast armastusest filmi ja Eesti inimeste vastu,“ lausub Tiina Lokk liigutusega hääles.

Tihe koostöö teiste kultuurivaldkondadega

Raha leidmine on olnud läbi aegade festivali korraldamisel üheks keerulisemaks ülesandeks. „Oleme saanud hakkama tänu tegijate  entusiasmile ja kreatiivsusele ning koostööle teiste kuultuurivaldkondadega.  Eestis ei ole vist ühtegi kultuuriinstitutsiooni, kellega me ei oleks PÖFF-i raames kokku puutunud ja koostööd teinud.“

Tänaseks on Pimedate Ööde filmifestival kasvanud kuut erinevat alafestivali, suvekino ja mitmeid eraldi üritusi ja filmikooli hõlmavaks ettevõtmiseks, mille mõju Eesti filmimaastikule on raske ülehinnata. 2008. aastal külastas festivali 56 427 inimest, kes said valida 287 erineva filmi vahel 72 riigist. „Tänavu on esimest korda olukord, kus kõik festivali filminäitamise kohad on ühtlasi ka tegutsevad kinod, mis on varustatud professionaalse tehnikaga,“ rõõmustab Tiina Lokk. Tundub, et ring on täis saanud.

Soovitused

•    Sa pead olema valmis täielikult pühenduma oma valdkonnale, kuid sinna kõrvale tuleb leida endale tasakaaluks ka teisi väljundeid. Muidu tekib oht “oma mulli sisse“  kinni jääda. Isikliku tasakaalu leidmine on väga oluline.
•    Ennast tuleb nii vaimselt kui ka füüsiliselt vormis hoida, muidu lihtsalt ei jõua, ei pea pingele vastu. Stressitaluvus peab olema hea.
•    Oma tegevuse planeerimisel ja kavandamisel tuleb vaadata laiemat pilti ja arvestada ka rahvusvahelist taustsüsteemi, isegi kui tegevus ise otseselt väljapoole ei ulatu – kellele, miks ja kuidas täpselt me seda asja teeme?
•    Kultuuris ei saa tegutseda piiratud silmaringiga inimesed – tuleb olla avatud ja ennast pidevalt täiendada.