Kinobuss: teeme seda, mis meile südamest meeldib
Kinobuss on juba pea 10 aastat kodumaist kinokunsti ja teiste maade väärtfilme kaugemates maanurkades elavate eestimaalasteni toimetanud.
2001. aastaks olid paljud seni tegutsenud kinod Eestis uksed sulgenud. Tallinnas avatud uus kobarkino Coca-Cola Plaza keskendus aga peamiselt USA kommertsfilmidele. Eesti filmikunstis tekkis seisak, milles mängis suurt rolli ka fakt, et Eesti filmide suurema auditooriumi ette toomiseks jäi võimalusi aina vähemaks.
Filmitegija Mikk Rand koos kaaslastega nägi, et tekkinud tühimik vajab hädasti täitmist. Koos otsustati hakata käepäraste vahenditega Eesti filmi eestimaalasteni viima. Kultuurimajad olid endiselt omal kohal, vaja oli vaid tehnikat, transporti ja head tahet. Sündiski idee Kinobussist, mis linateosed taas üle Eesti laiali viiks – eeskätt peeti silmas Eesti filme. Alguses tegutses Kinobuss Mikk Ranna filmitootmisettevõte Multi Film OÜ alt, kuid õige pea loodi omaette filmileviorganisatsioon Kinobuss MTÜ.
„Tahtsime ühelt poolt tuua filmivaatamise kui seltskondliku sündmuse tagasi eestimaalaste ellu ning teisalt pakkuda ka lisaväärtust – tuua inimesed lähemale filmimaailma ja filmiloomise saladustele ning panna nad seeläbi filmikeelt ka paremini mõistma,“ räägib Kinobussi rajaja ja juht Mikk Rand.
Alguses tegutseti vaid suviti, ent juba 2003. aastaks kasvas Kinobuss aastaringselt tegutsevaks ettevõtmiseks. Aastatega omandas üha olulisema kaalu vaatajate harimine: „Kui 2001. aastal alustasime, siis olid inimesed läbi imbunud välismaisest kommertskinost. Nüüd sai Eesti kino jälle pildile. Vaja oli edasi arendada kinopubliku filmikeele lugemise oskust, sügavamat mõistmist ja arusaamist valdkonnast,“ lausub Mikk.
Tänaseks on Kinobussil välja kujunenud hea koostöö 50 seltsi- ja rahvamajaga üle Eesti, kuhu Kinobuss kord kuus uued filmid kohale viib. Suvetuuridel toimetab koos enamasti kuni 30 inimest, neist tugev enamus vabatahtlikkuse korras. „Meie lugu on edulugu just selles kõige olulisemas võtmes – me teeme seda, mis meile südamest meeldib“, ütleb Rand, kes oma isiklikud filmiloojaambitsioonid on tänaseks täielikult Kinobussi rakendanud.
Rahaliselt aitab hakkama saada laiahaardelisus. „Teeme filmikoolitust nii firmadele kui ka koolidele, mõtleme ise koos erinevate koostööpartneritega pidevalt välja uusi projekte ja otsime neile ka rahastust.“ Tänaseks on Kinobussil väga head suhted välja kujunenud Eesti Filmi Sihtasutusega, samuti SONY-ga. Koos AHHAA Teaduskeskuse, Teadusbussi ja Emajõe Lodjaseltsiga on lähenetud loovalt noorte harimisele. „Emajõe Lodjaseltsiga koos tegime kooliõpilastele Looduskino väljasõite: läksime lastega koos loodusesse, filmisime, salvestasime ja iga kord sündis kogetu põhjal uus lugu.“
Alates 2003. aastast on Kinobussi rattad veerenud Eestist märksa kaugemale. Inimesi on kinokunsti saladustesse pühendatud nii USA-s, Austrias, Saksamaal kui ka Soomes ja Rootsis. 2009. aasta suvel viib teekond aga NATO peakorteri kutsel hoopiski Balkani poolsaarele. „NATO-l on tänavu 60. sünnipäev, nii nad siis mõtlesid seal, et mida huvitavat sel puhul teha. Ja välja mõtlesid – Kinobuss!“ naerab Mikk. „Kohe pärast „NATO-tuuri“ jõuab Kinobuss Euroopa kultuuripealinna kutsel Austriasse Linzi ja sealt EAS-i toel Berliini, Vilniusesse, Novgorodi.“ Ja lisab siis tõsinedes: „Tegelikult ma ei kujutagi ette, et teeksime seda lihtsalt tööna. See on elustiil, elus olemine. Mõnusalt.“
Soovitused
• Loomingulistel aladel loovalt tegutsedes on üks suurimaid väljakutseid hoida jalad maas ehk et mõte ei ruttaks liigselt likviidsusest ette.
• Samas tuleb osata õigel hetkel ka oma visiooni panustada. Kui deebetit ja kreeditit püüdlikult tasakaalus hoida, ei saa toimuda ka olulisi edasiminekuid. Muudatustest tulenev kasutegur ei väljendu rahas alati koheselt, läheb vaja natuke usku ja kannatlikkust.
• Oluline on püsida hingelises tasakaalus: see, mida sa teed, peab lõppkokkuvõttes sulle endale meeldima.
• Ettevõtja peab arenema koos ühiskonna ja oma sihtgrupiga.
