Ric Green: Kultuuriorganisatsioonide efektiivsus peitub edukas koostöös
14. märtsil kogunesid teatrivaldkonnas tegutsejad hooaja viimasele “Kella viie teele”, kui külla tuli Ric Green, kes on Inglismaa ainsa riikliku piirkondliku ooperiteatri Opera North Haldus- ja tehniline direktor. Arutati teatrite ja teiste kultuuriorganisatsioonide efektiivsust igapäevases tegutsemises.
Ric sõnul on Suurbritannias teatrite ja kultuuriasutuste opereerimine muutumas, kuna peamise rahastusallika Arts Councili vahendid vähenevad ning organisatsiooni tulevik ei ole selge. “Hetkel on toimumas strateegiline muutus rahastusallikast arendusorganisatsiooniks, mis kätkeb endas tegelikult ka rohkem vabadust,” rääkis Ric Green olukorrast Suurbritanniast.
Lisaks riigieelarvele vähenevad oluliselt ka kohalike omavalitsuste võimalused. “Näiteks Põhja-Inglismaal väheneb 2015. aastaks eelarve 3 mln naela võrra. Kuid Suurbritannias on olukord siiski parem, kui teistes riikides,” lisas Green. Kommertsorganisatsioonide ning toetustel baseeruvatel organisatsioonidel on erinev olukord loomulikult viimase kahjuks.
Ric Greeni sõnul on organisatsioonide toimimisel olulisel kohal oskuslik koostöö ning seda ühtlasi rahastuse leidmise aspektist. “Newcastles toimub koostöö kuskil kümne erineva kultuurisektori organisatsiooni vahel, kellest kõik ei ole teatrid, vaid näiteks ka kunstigaleriid,” toob Green näite. “Kuidas leida ühised eesmärgid nii erineva struktuuridega organisatsioonide vahel? See ongi väga keeruline. Ühisturunduse võimalused loovad uusi auditooriume ning tänapäevane meedia sh. sotsiaalmeedia muudab infoleviku oluliselt efektiivsemaks ja kiiremaks. Üheskoos saavad parnerid kergemini osta kasvõi IT-teenuseid vms. Vahel ei ole iva suurema raha leidmises vaid hooopis kulude vähendamises,” selgitas Green.
Samas tuleb koostöö puhul siiski vaadelda situatsioone eraldi. “Vahel ei olekoostöö mõistlik näiteks eraorganisatioonija avaliku rahastusega organisatsioonide puhul- näiteks kui kohvik ja avalik organisatsioon ostavad koos IT-teenuseid, võib tulemuseks olla suur problem,” ilmestab Green mõtet.
Juhtimisstruktuuride puhul peab Green oluliseks efektiivsust: “Kui kohalik omavalitsus kultuuriorganisatsiooni juhib, on otsused väga aeglased ning väheefektiivsed. Mõnes mõttes võib öelda, et meil on oskuste puudujääk,” lisas Green
Olukorral on alati mitu tahku – teinekord võib rahastuse kaotamine loomingule isegi hästi mõjuda, kuna ellujäämise vajadus toodab teinekord loovuses hoopis midagi uut.
Täname Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuhti Monika Larinit modereerimise eest!
7. veebruaril rääkisime muuseumite teemal. Meid külastas Audiences Londoni tegevjuht Sarah Boiling, modereeris Lennusadama juht Ott Sarapuu. Loe siit.
10. jaanuaril külastas meid edukalt Londonis kanda kinnitanud pesudisaner Kriss Soonik. Krissi toodang valmib kodumaal ning brändi müüakse juba 15 riigis üle maailma. Krissi näpunäiteid Briti turul tegutsemise kohta loe siit.
6. detsembril kohtusime Aberystwythi Ülikooli teatri, filmi ja televisiooni õpingute teaduskonna Mercatori meedia-, keelte- ja kultuuriinstituudi juht Elin Haf Gruffydd Jonesiga, kes tegeleb peamiselt meedia, kirjastamise, kommunikatsiooni ja tõlketööga mitmekeelsetes keskkondades. Loe siit.
1. novembril kogunesid kokku disainihuvilised, et üheskoos kuulata Londonist Royal College of Arts’ist külla tulnud rahvusvahelise mõõtmega disaineri Gianpaolo Fusari kogemusi. Loe siit.
Esimesel teeõhtul oktoobrikuus rääkisime rahvusvahelistumisest, kus erikülaline oli Suurbritanniast loomemajanduses pikaajaliselt tegutsenud Mark Leaver, kes on oma karjääri jooksul tegelenud nii rahastuse leidmisega kui ideede reaalsuseks muutmisega nii era-kui kolmandas sektoris. Loe siit.
