EKA ja Pariisi VIII Ülikooli doktoritöö kaitsmine

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ja Pariisi VIII Ülikooli doktorant Liina Keevallik kaitseb esmaspäeval, 17. detsembril 2012. a algusega kell 14.30 Pariisi VIII Ülikoolis doktoritööd teemal “La Figure Visuelle des Arts Joués. Ses Rapports au Mythe. Une Recherche sur la Création de Figures Cinématographiques par des Monyes Mythologiques” (“Visuaalne kujund mängulistes kunstides ja selle seosed müüdiga. Uurimus filmikujundite loomisest mütoloogilisel teel”).

Juhendajad: prof David Vseviov ja em-prof Claude Amey

Eelretsensendid: dr Katre Talviste ja prof Kristian Feigelson

Oponendid: Hasso Krull, MSc ja prof Kristian Feigelson

Liina Keevalliku uurimus toetub peamiselt vene režissöör Tarkovski kirjutistele, kes näeb kujundit kui igapäevaelust ekraanile üle kantud “lihtsat ja banaalset asja”.

Töö keskendub filmikujundile, mis on mänguliste kunstide kujunditest kõige elulähedasem. Kujund mõjutab vaatajat puhtalt tunnetuslikul tasandil ja ta eristub seega rangelt sümbolist, mis on mõistuslik märk. Kujundi ja müüdi ülesehituse sarnasus, mis selgub Lévi-Straussi müüdianalüüsist, näitab, et kujund sünnib alati teatud visuaalsest vastandusest – ta üritab alati omal, piltlikul moel, kaht vastandlikku maailma ühendada. Kujundite esmane suur jaotus – barbaarsed ja intellektuaalsed kujundid – sünnib Tarkovski ja Godard’i loomingu vaatlusest.

Laiem vene ja prantsuse filmikujundite võrdlus kasutab abivahendina muinasjutte kui kohalikke müüte ning jõuab järeldusele, et prantsuse kujund kaldub alati rohkem intellektuaalsusele, vene kujund aga on pigem barbaarne.

Põgus ülevaade eesti tänapäeva kinost lubab oletada, et eesti kujundikasutus jääb võrdselt kahe vahele, nagu ka geograafia poolt ette nähtud. Kaasaegse müüdi vaatlus, mis tugineb Barthes’i kirjutistele, lubab arvata, et pildiks taandatud tänapäeva müüt võib ekraanile otse ülekantuna ise kujundina esineda.Väärtuslikuks vahelüliks igapäevamüüdi ja loomingu vahel osutub haiku, mis samuti vastuolu loogikal põhineb – ta näitab meile kõige otsesemat viisi, kuidas reaalsust elementaarseks poeesiaks muuta. “Mütoloogilisel teel” kujundi loomiseks on välja pakutud järgmine skeem: universaalne klassikaline müüt – kaasaegne müüt – haiku – visuaalne kujund.

Protsessi illustreerib kujundi loomise simulatsioon. Uurimus jõuab uue kujundiliigituseni, mis ei põhine keeleterminitel, vaid kujundi käitumismaneeril mängulistes kunstides.

Kaitsmine toimub prantsuse keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel aadressil http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=1767