Pauliina Ahokas: Oluline on, et saaks oma tegevust pikemaajaliselt planeerida
Kui Soome muusikaekspordiga tegelejad organiseerusid ja riik neid toetas, tõusis Soome muusikaekspordi turuväärtus 10 korda. Praegu on Soome muusikal 43 ekspordiprojekti 14 eri riigis. “Soome on väike riik, mis elab ekspordist ja panustab haridusele ja teadmismahukale majandusele. Muusikavaldkonnal on suur osa Soome identiteedi kujundamisel,” ütles Music Export Finland/Tampere Talo juht Pauliina Ahokas selgitades, miks Soome riik investeerib muusikasse. Tema sõnul saab Soome muusikavaldkond Euroopa suurimaid investeeringuid elaniku kohta. Ja sellel on ka tulemus – HIM, Nightwish, Apocalyptica, Children of Bodom, Sunrise Avenue, Five Corners Quintet jpt toovad Soomele maailmas tuntust. Soomes on autoriõigusega seotud küsimused väga efektiivselt korraldatud (Teosto) ja Soomes asub ka maailma suurim muusikaakadeemia Sibelius Academy. 2011. aastal toetas Soome riik muusikavaldkonda 3,9 miljoni euroga, sellele lisandusid erasektori, fondide ja omavalitsuste toetused, mis kokku ulatusid 14,9 miljoni euroni. 2011. aastal oli Soome muusikatööstuse maht 817,7 miljonit eurot ja valdkonnas tegutses ca 30000 inimest.
Kuidas niikaugele jõuti?
2003. aastal otsustasid 9 muusikavaldkonna ettevõtet seljad kokku panna ja hakata Soome muusikaeksporti toetama. Esialgu oli tegemist 3-aastase ja (vaid) 75000 eurose mahuga projektiga, mille eesmärgiks oli ekspordile hoog sisse anda ja luua selleks vajalikud võrgustikud. Tegevustoetus saadi majandus- nin haridus- ja kultuuriministeeriumitelt. Kahe aasta pärast jõuti järeldusele, et projekt toimib vaid siis, kui on tagatud selle jätkusuutlikkus.
2005. aastal asutati Music Export Finland. “Paljude muusikategijate koondumine lisas usaldusväärsust, lisaks oli meie liikmetele nõue, et nad peavad olema ettevõtjad,” selgitas Ahokas. Organisatsiooni esmärk oli leida õiged muusikaproffessionaalid, sõlmida vajalikke kontakte, arendada muusikute oskusi, tegeleda turunduskommunikatsiooniga ja seeläbi jõuda edukate ekspordiprojektideni. “Riigil oli vaja partnerit, kelle kaudu muusikavaldkonda toetada,”ütles Ahokas.
Selle aasta juunikuus ühinesid Music Export Finland ja Finnish Music Information Fimic uueks organisatsiooniks Music Finland, mis hakkab tegelema kogu muusikavaldkonna turunduse, sündmuste, võrgustike, koolituste, konsultatsioonide, toetuste, uuringute ja rahastamisprogrammidega. Oma tegevuse edukust mõõdetakse pidevalt. Jälgitakse, kuidas uutel ettevõtetel läheb, kas nende eksport kasvab? Kas uusi ettevõtteid tuleb juurde? Kas turunduskommunikatsiooni sõnumid jõuavad kohale?
Kõige olulisemate muusikavaldkonna toimimise eduteguritena nimetas Pauliina Ahokas kolme võtmetegurit:
• Projektid peavd olema pikaajalised, et saaks oma tegevust planeerida
• Paigas peavad olema kindlad toetusstruktuurid
• Ära tuleb kasutada kõiki võimalikke sünergiaid
“Heaolumaades langeb õnnelikkuse tase, seega kasvab nõudlus meelelahutuse järgi. Tallinn on praegu turismisihtkohana uus ja põnev, kasutage seda ära. Eestil on stiili, rahvusvaheline muusikaüldsus teab seda,” soovitas Soome ekspert.
