Kuidas jõuab ettevõtja välisturgudele? Soome, Läti ja Leedu ärikultuur
Linnaruumi festivali Nordic Look 2012 raames toimus 30. Mail KUMUs seminar, kus räägiti välisturgudele sisenemisest ja ühisturundusest. Selleaastase Nordic Looki temaatikale kohaselt vaadeldi ekspordivõimalusi arhitektuuri võtmes, kuid peamised ärikultuurijooned on riigiti sarnased kõikides valdkondades. Soome turust rääkis EASi välisesineja Aurelia Lorents ning Läti-Leedu ärikultuurile heitis pilgu Kristiina Omri (fotol) Välisministeeriumist.
Aurelia Lorents: Soomes ole täpne ja korrektne!
EASi Helsingi välisesindaja Aurelia Lorents tõi välja mõned erinevused, mis Eesti ja Soome turge iseloomustavad.
Soome ehitusturg on meie omast veidi konservatiivsem. „ Palju ehitusturgu puudutavaid otsuseid tehakse riigi siseselt, mida seejärel ühildatakse EU regulatsioonidega,“ üldistas Lorents.
Peamiselt tegeletakse Soomes täna elamute renoveerimisega. Kuskil viiendik elamutest on Soomes ehitatud 50-60-datel, millele järgnevad 70. ehitatud elamute renoveerimistööd. Ehitatakse ka uusi objekte. Soomlased on hiljuti avastanud puidu võlu ning tegelevad aktiivselt puitehitiste rajamisega,“ võttis Lonrents kokku ehitusalal toimuva „Taristu ehitamine välisettvõtjale ei laiene. Neile, kes huvitatud avalikest hangetest, annab sellekohast infot Kaubandus- ja Tööstuskoda.
Soomes on äärmiselt oluline täpsus ja korrektsus. „Hoolitsege, et teil oleks korralikud visiitkaardid, ollakse huvitatud ka partnerettevõtte ajaloost, töötajatest. Kui soomlased on järeleandlikud soome keele oskamatuse suhtes, siis kirjavigu dokumentides ja pakkumistes olla ei või!“.
Kristiina Omri: Saatkonnad pakuvad ka ettevõtlusabi
Kristiina Omri, Eesti Välisministeerium, äridiplomaatia büroo lauaülem rääkis veidi lähemalt saatkondade tegevusest ja abist välisturgudele sisenemisel. Täpsemalt peatuti Läti ja Leedu turu iseärasustel.
Eelkõige pakuvad saatkonnad ettevõtetele abi infoga – milline on ärikultuur ning olukord riigis. „Oluline roll on kontaktide vahetamisel. Ka ärikultuuri erinevusi ei tasu alahinnata- näiteks mõnes riigis on tavaline sättida kohtumised juba hommikul 8 peale. Saatkondadest saab abi seaduslike huvide kaitsel, kui sihtriigis on tekkinud arusaamatused,“ rääkis Omri. Saatkonnad aitavad heal meelel korraldada kontaktüritusi ja sihtturuseminare aidates nii korralduse, kommunikatsiooni kui ruumidega. „Saatkonnas korraldataval seminaril on tihtipeale sihtturu jaoks suurem kaal,“ lisas Omri.
Rääkides meie lõunanaabritest, on nii Lätis kui Leedus asjaajamine keerulisem. „Lätis on äärmiselt oluline otsene suhtlus – alati tuleb minna kohale ja kohtuda silmast-silma,“ selgitas Omri. „Korruptsiooni olemasolu on teadvustatud ning selle probleemiga tegeletakse, seega ei ole see peamine probleem. Ei tasu unustada, et Läti soovib eurotsooniga liituda 2014. aastal“
Rääkides ehitusturust, on rõhk büroohoonetel, samuti mitmepere-elamutel ning korterelamutel. Kontaktide tarbeks on Lätis Eesti Kaubanduskoda, töötab ka hangete järelvalve büroo. Kinnisvaraturust on ülevaate teinud Läti Oberhaus ning Colliars.
Leedut ilmestab täna hästi stabiilne majanduskasv. „Ka turg on veidi suurem. Kui Läti puhul saame rääkida peamiselt Riiast, siis Leedus on kõnealuseid linnu veidi enam,“ rääkis Omri.
Asjaajamine on taas keerulisem. „Ärikultuuris peetakse oluliseks hierarhiat- suhelda tuleks samal positsioonil oleva inimesega. Leedukatel on ka välisfirmade suhtes väga reserveeritud hoiak ning usalduse võitmine võtab aega. Ei maksa unustada ka korruptsiooni ning varimajandus moodustab Leedus lausa 30%,“ lõpetas Omri.
Kontaktide saamiseks on mõistlik kontakteeruda Eesti Kaubanduskojaga Lätis või Eesti saatkonnaga.
Loe veel: Raul Allikivi: Ekspordi toetamine muutub paindlikumaks
Janne Teräsvirta: Põnevad projektid tuleb maailmast üles otsida
Denis Priimägi: Ukrainas kehtivad teised reeglid!
Fotod, videod, ettekanded – linnaruumifestivali Nordic Look kokkuvõte
