Janne Teräsvirta: Põnevad projektid tuleb maailmast üles otsida
Soome ettevõte ALA Architects on teinud edukaid projekte välisturgudel ja Aasias ning pälvinud värskelt Soome riikliku arhitektuuripreemia. Oma kogemusest lähtuvalt analüüsis arhitekt Janne Teräsvirta ekspordipotentsiaali just arhitektuuriettevõtete seisukohalt.
Maailmas on ligi 200 riiki, mis tähendab väga laia tegutsemispiirkonda. „Üks võtmeküsimusi arhitektuuri puhul, kui me räägime välisturgudele sisenemisest, on alati rahvusluse küsimus,“ alustas Teräsvirta kõige nähtavamast probleemist. „Võime küll arvata, et turud on sarnased, näiteks Soomet ja Norrat võrreldes, kuid tegelikkuses on eri rahvuste vahel alati vähemal või suuremal määral möödarääkimised,“ rääkis Teräsvirta. „Samad ettevõtmised kindlasti ei tööta igal pool. Võti arhitektuuri ekspordile on ära tunda kontekst, kus me opereerime. Tegelikkus on see, et Euroopas toimub aina vähem põnevaid projekte, neid tuleb mujalt maailmast otsida.“
Kiiresti arenevate turgudega riigid Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina on ettevõtete jaoks äärmiselt atraktiivsed. „Mis puutub BRIC turgudesse, siis eestlased ja soomlased on täpselt samal stardipositsioonil. Mina soovitaksin teil siinkohal fokusseerida R-tähele. Siin peituvad suured teenimisvõimalused ka väga väikese turupositsiooni korral,“ arvas Teräsvirta.
Vene turg on naaberriigina loogiline valik. „Ajaloolise tausta tõttu mõistavad eestlased ja ka soomlased sealset kultuuri paremini. Usun, et Venemaal on meie jaoks suurem potentsiaal kui Euroopa turul. Venemaal on parasjagu käimas muutuste aeg samas kui eurooplased on harjunud olemasolevate väljatöötatud lahendustega. Hiinlased küll kasutavad Euroopa eksperte, kuid turule sisenemine muutub aina keerulisemaks, mis on on kinnisele ühiskonnale iseloomulik. Täna on Venemaal ehk ehitusettevõtetel turgu, arhitektuuri valdkonnas läheb ilmselt kauem aega. Venemaal kasutatakse küll näiteks kasvõi Saksa arhitekte, kuid mitte Eesti ja Soome omi ning see on tegelikult meie enda süü. Minu prioriteediks on leida põnevaid projekte üle maailma, kuid Venemaa on kindlasti üks horisondil olevaid riike,“ võttis Teräsvirta kokku.
Teräsvirta meelest ei tasu unustada ka vanimat edu alust – rasket tööd. „Ilma pingutuseta ei jõua me kusagile. Kui rääkida Soome turust, siis meil hinnatakse enim funktsionaalsust, sellest võiks lähtuda ka Soome turule sisenemisel.
Linnaruumi festivali Nordic Look 2012 raames toimus 30. Mail KUMUs seminar, kus räägiti välisturgudele sisenemisest ja ühisturundusest. Selleaastase Nordic Looki temaatikale kohaselt vaadeldi ekspordivõimalusi arhitektuuri võtmes, kuid peamised ärikultuurijooned on riigiti sarnased kõikides valdkondades.
Loe veel: Raul Allikivi: Ekspordi toetamine muutub paindlikumaks
Denis Priimägi: Ukrainas kehtivad teised reeglid!
Kuidas jõuab ettevõtja välisturgudele? Soome, Läti ja Leedu ärikultuur
Fotod, videod, ettekanded – linnaruumifestivali Nordic Look kokkuvõte
