Arhitekt Andres Mikker: oma ettevõte on olnud minu pikaajaline unistus

Andres Mikker on arhitekt, kelle eesmärk luua enda arhitektuuribüroo sai teoks pärast pikki aastaid, seni töötas Andres palgatöötajana erinevate suurprojektidega seonduvaid ahvatlusi ja väljakutseid püüdes. Unistus oma ettevõttest aga kasvas, kuni ühel hetkel – küpsema ja paljude kogemuste võrra rikkamana – asus Andres seda ka tegelikkuses ellu viima.

Andres, kuidas jõudsid oma armastatud eriala arhitektuurini?

„Nii kaugele kui ennast mäletan, on mulle alati meeldinud joonistada,“ räägib Andres. „Meeldib siiamaani. Suvel perega mere äärde puhkama minnes on mul maalitarbed alati kaasas. Hobina on joonistamine väga mõnus tegevus. Õppisin Kopli kunstikoolis, kus sai väga laiapõhjalise tarbekunstialase hariduse. Pärast kooli lõpetamist tundus järgmiseks loogiliseks sammuks Eesti Kunstiakadeemia. Soovisin leida elus tegutsemiseks valdkonna, mis lisaks loomingulisele võiks olla ka tulus, seetõttu valisin maali või graafika asemel arhitektuuri,“ põhjendab ta oma pragmaatilist erialavalikut.

Oma arhitektikarjääri alustasid Sa palgatöötajana. Kuidas jõudsid oma ettevõtte loomiseni?

„Tegelikult proovisin küll ka pärast ülikooli ettevõtlusega alustada, aga siis tundus see liiga palju energiat rööviv. Tulid ahvatlevad pakkumised ja suundusin palgatööle, kus olin üle kümne aasta. Soov ise ettevõtja olla oli alles, kuid puudus julgus riskida. Olen pigem alalhoidlik inimene, kes teeb otsuseid siis, kui olen nende õnnestumises sada kümme protsenti kindel,“ iseloomustab Andres ennast.

„Mingil hetkel aga muutus majandusolukord nii palju, et see otsus lihtsalt tuli teha. Õnneks oli selleks ajaks olemas teatav majanduslik kindlustatus ja ka lapsed suureks kasvatatud. Tundsin, et saan endale seda riski lubada – kui juhtun ebaõnnestuma, ei kahjusta sellega kedagi, saan vaid kogemuse ja teadmise, et mulle see rada ei sobi.“

Kuidas suhtus pere Sinu otsusesse hakata ise ettevõtjaks?

„Pere toetus on enesestmõistetav, see on vaikimisi alati saja kümne protsendiliselt olemas olnud. Kui kodus olnuks tugev vastuseis, poleks ma suutnud oma eemärki teostada,“ hindab Andres. „Täna oma ettevõtet tehes on see eelis, et olen teatud tegevused varem nii-öelda ära teinud. Kui lapsed olid väikesed, oli lihtsam olla palgatööl. Aeg ja kohustused olid täpsemalt piiritletud, õhtuti pühendusin perele. Täna, olles täitnud oma kohustused minust sõltuvate inimeste ees, võin võtta teatud riske ja kuigi loomulikult on võimalus ka kõrbeda, mõistab mu pere, et võimalust proovida mul ennast teostada ei tohi minult ära võtta.“

Kuidas aga jõudsid inkubaatorini?

„Loodavale ettevõttele kontoripinda otsides sattusin ühel jalutuskäigul Baltika Kvartalisse juhuslikult Loomeinkubaatori ukse taha. Tol hetkel arvasin, et Loomeinkubaator on seal ammu olemas olnud, hiljem selgus, et tegevust alles alustati ja ruumid olid äsja valminud. Hetkega tekkis äratundmine, et see on just selline keskkond, kus tahaksin tööd teha,“ räägib Andres, kelle sõnul on Loomeinkubaatoris omamoodi eriline ja hea hingus.

„Inkubaatori veebilehelt infot hankides avastasin, et inkubaatori pakutavad teenused – ettevõtluskoolitus ja äriplaani nõustamine – ongi need, mida mul alustava ettevõtjana parasjagu vaja on,“ selgitab Andres otsust kandideerida inkubatsiooni ja osalemist ettevõtluse baaskoolitusel. „Äriplaani kirjutamine inkubaatoris oli väärtuslik aeg – mõtlesin kõik oma tegevused väga põhjalikult läbi. Senimaani on äriplaan minu jaoks „elav“ dokument, mida aeg-ajalt üle vaatan kontrollimaks, et kas on läinud nii, nagu ma ligi kaks aastat tagasi plaanisin.“

Räägime Sinu igapäevatööst. Kust leiad oma kliendid?

„Tellimustööd on enamjaolt tulnud isiklike kontaktide ja suhtlemise kaudu. Oskus ennast müüa on olnud varemgi minu tugevamaid külgi,“ vastab Andres. „Minu büroo lepinguline tööde maht on täiesti piisav, kohati isegi liiga suur. Praegu on meil töös 17 objekti, millest igaüks vajab plaanipärast läbimõtlemist. Igal tööl on oma tähtajad – tuleb ette valmistada tööde graafikud ja organiseerida abilised. Üksinda tehes ei jõuaks kõike, tekiks väsimus ja vaimne murdepunkt.“

Kas ettevõtjana on Su elu kuidagi muutunud?

„Alguses kujutasin endale ette, et saan teha laua taga visioone, joonistada, mõelda. Täna aga neelab suure osa minu ajast ja energiast ettevõtluse käigus hoidmise bürokraatia,“ kirjeldab Andres lõhet ootuste ja reaalse igapäevaelu vahel. „Istuda laua taha ja süveneda, joonistada midagi tellijale, teha asju rahulikult ja mõnuga – sellist aega lihtsalt ei ole.“

Varasemalt ehituse arendusjuhina töötades pakkusid erinevad tegevused Andresele meeldivat vaheldust, praegu aga tundub, et ettevõtjana on rollivahetusi ehk liigagi palju ja see kipub killustama. „Minu toas on palju toole – raamatupidaja, finantsjuhi, turundusjuhi, arhitekti ja ettevõtte juhi oma. Iga tooli peal istun ma ise, igal pool natuke aega,“ näitlikustab ettevõtja pidevat ümberlülitumise vajadust.

Andres jätkab: „Pean ütlema, et tööpäevad on veninud väga palju pikemaks. Ei mäleta, et mul kunagi varem oleks olnud nii pingelisi aegu. Tüüpiline päev näeb välja selline, kus hommikul kell kaheksa sõidan Raplasse komandeeringusse, kohtun kliendiga ja pean töökoosoleku, ning õhtul kell kaheksa tagasi sõites ja inkubaatorist möödudes otsustan, et teen seekord lühema päeva. Et ei lähegi enam kontorist läbi, vaid otse koju. Lühem päev tähendab minu jaoks kaheteisttunnist tööpäeva. Suures ettevõttes töötades on alati võimalik osa tööd kuhugi ära suunata või delegeerida. Ettevõtjana, üksi ettevõtet tehes, peavad asjad siin ja praegu tehtud olema. Kogu aeg ja kõigi asjade puhul,“ vaeb ta palgatöötaja ja ettevõtja elu erinevusi.

Milliste isikuomadustega inimene sobib ettevõtjaks?

Andres tõmbab sügavalt hinge ja jääb korraks mõttesse. „Ei ole olemas täiuslikke inimesi, on inimesed, kes on mingis valdkonnas tugevad. Ettevõtluses tulevad juurde teised inimesed – see, mida sul ei ole, tuleb sisse osta. Tuleb kasutada teiste teenuseid ja kui selleks puuduvad võimalused, siis tuleb need võimalused luua. Tuleb ise aktiivne olla, ise otsida, proovida, leida,“ kirjeldab Andres. „Eesti väga edukate ärimeestega kokku puutudes näeb igaüks, et nad on täiesti tavalised inimesed. Nende võimekus peitub kaasamises: oskuses mõjutada ja panna enda kõrval tegutsevaid inimesi uskuma teekonna edukusse ja oskus neid kaasa tõmmata.“

Ja lõpetuseks – Andres, milline on Sinu ettevõte viie aasta pärast?

„Õnnestumise mõõdupuuks on kasv,“ vastab Andres. „Ma ei taha viie aasta pärast istuda üksinda laua taga ja joonistada maju. Kui mulle ei teki ümber mõnusat meeskonda, kellega koos ideid genereerida, asju arutada ja teha, siis tähendab, et minu ettevõte ei õnnestunud. Tahan viie aasta pärast olla keskkonnas, kus meid on palju ja me loome ühiselt mingeid loomingulisi väärtusi – maju, ruume, keskkonda,“ võtab Andres oma eesmärgi kokku.

Aitäh, Andres, tuult tiibadesse!

Intervjueeris inkubaatori turundusjuht Juta Teller