Advokaat: kaubamärgiks üha enam helid, lõhnad ja värvid
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets advokaat Karmen Turk kirjutab büroo ettevõtjale suunatud õigusblogis, et kaubamärkidena registreeritakse järjest enam helisid, lõhnu ja värve.
Sellisteks ebatraditsioonilisteks kaubamärkideks on heli (nt televisioonisaadete edastamisel tuntud heli televisioonikanalil NBC, Ameerika Ühendriikide kaubamärk nr 916.522.), lõhna (nt esimene lõhna kaubamärk registreeriti lõhnastatud õmblusniidi tarvis 1990. aastal Ameerika Ühendriikides) ja värvi kaubamärgid.
Riigiti on selliste kaubamärkide kaitstavus erinev. Värvi kaubamärkide puhul on üksik värv osas riikides kaitstav (nt Prantsusmaal), osas jällegi on eelduseks vähemalt kahe värvi kombinatsioon ning kolmandates peab see vastama täiendavatele tingimustele. Ka Eestis on käivitunud värvimärkide registreerimine, nt kuulub LöfbergsLila AB-le lilla värvimärk kohvi kaupade osas (kaubamärk nr 48763, lilla värv Pantone koodiga 2627).
Selle kirjutise eesmärks on tuua selgust värvimärkide kaitse kohta.
Värvilahingud toimuvad kohtutes
Praeguseks on värvimärkide kohta arvukalt kohtuasju kogu maailmas, näiteks Windows on esitanud hagi Google’i vastu väites, et Chrome OSi värvikombinatsioon rikub tema värvimärki Windowslogo värvikombinatsioonis.
Tuntuimad kohtulahendid on muu hulgas Ameerika Ühendriikides 1986. aastal alanud jäätisepakendite vaidlus, kus küsimuse all oli nn kuningliku sinise värvi kasutamise ainuõigus külmutatud maiuste puhul. Pretsedentlahendis leiti, et kui värv on tõepoolest tuntud kui konkreetse ettevõtja kaupade tähis, on värvimärk lubatav. Kohus ei võimaldanud sinisele värvile siiski kaitset, leides, et sinine kui “jahe” on külmutatud maiuste puhul funktsionaalseks värviks, seostudes jäätisega, mistõttu looks ainuõiguse tunnustamine värvimonopoli.
Värvi funktsionaalsuse testi on kasutatud ka hilisemalt, nt on leitud olevat lubamatu rohelise värvi kaubamärgina registreerimine aianduse valdkonnas või punase värvi registreerimine tulekustutite valdkonnas.
Kaitstavuse kriteeriumid Euroopas
Euroopa Kohtu praktika (eelkõige lahendid Libertel (C-104/01) ning Heidelberger (C-49/02)) on täpsustanud funktsionaalsuse testi ning Euroopas on värvimärkide, sh üksikute värvide kaitstavuse eeldusteks järgnev:
• Selgus ning täpsus. Värv ilma ruumilise piiritluseta võib olla kaubamärk, kui seda saab esitada graafiliselt nii, et see kujutis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti märgatav, arusaadav, püsiv ning objektiivne. Praktikas on eelduseks värvi tähistamine rahvusvaheliselt tunnustatud värvimääratluskoodi, s.o Pantone koodiga.
• Eristusvõime. Värvil peab olema eristusvõime, st see värv identifitseerib tarbija taju osas toodet konkreetselt ettevõttelt pärinevana. Lihtsustatult tähendab see, et tuvastada tuleb, et värvimärgi kasutamise kontekstis mõjub värv tõepoolest tähisena toote päritolu kohta.
• Värvimonopoli lubamatus . Täiendavalt tuleb arvesse võtta üldist huvi hoiduda põhjendamatult piiramast värvide vaba kasutatavust teistele ettevõtjatele, kes pakuvad sama laadi kaupu ja teenuseid. Just nimelt avaliku huvi hindamisel tuleb lähtuda muu hulgas ka värvi funktsionaalsuse testist.
Kokkuvõtteks
Segadus kaitstavuse lubamisel on arusaadav – kaubamärk peab olema ikkagi tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Seega ei piisa sellest, et üksik värv on geograafiliselt kujutatav (kaubamärgi eeldus ka kaubamärgiseaduses), vaid vajalik on tuvastada ka värvi eristusvõime ning lähtuda tuleb vajadusest säilitada olemasolevad värvid ka teistele ettevõtjatele.
Karmen Turk
Tamme Otsmann Ruus Vabamets advokaat
Allikas: Äripäev
