Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit
Põhjanaabrite pealinn Helsingi valiti 2012. aasta maailma disainipealinnaks, mis toob endaga kaasa ligi poolteist tuhat disainiga seotud üritust ning enam kui 50 miljoni eurose kulubaasi. Lisaks avatuma ühiskonna ning tõdemuse, et disain on reaalne käibe- ja kasumikasvataja.
Varasemalt on maailma disainipealinnaks olnud 2008. aastal Itaalia linn Torino ning 2010. aastal Lõuna-Korea pealinn Soul. Pärast Helsinkit läheb üle aasta valitava Maailma Disainipealinna tiitel Lõuna-Aafrikasse Kapplinna.
Olgugi, et disainipealinna tiitlit kannab ametlikult Helsingi, on tegemist viie linna koostööga tiitli saamisel ja parimal ärakasutamisel. Lisaks nimekandjale kuuluvad disainipealinna all veel Espoo, Vantaa, Lahti ja Kauniainen.
Helsingi disainiaasta motoks on “Avatud Helsingi – integreerides disaini igapäevasesse ellu”, mis peaks tähendama, et disainist saab kõikide Helsingi elanike põhiosa, rõhutatuna vähemalt aastaks. Projekti koordinaatorid arvavad, et umbes 25 protsenti kõikidest elanikest saavad olema projektidega seotud.
Vaikusekabelist ümbermõtestamisteni
Täpsemalt leiab 2012. aasta jooksul aset umbes 300 ametlikku disainiaasta peakorteri poolt korraldatud üritust. Korraldajad on andnud vabad käed kõikidele huvilistele korraldada disainiaasta raames omi üritusi, mis tähendab, et viies disainipealinna linnas toimub kokku aga enam kui 1400 üritust.
Helsingi disainipealinna ametlik aasta eelarve on 16 miljonit eurot, kuid kogu üritustekogumi läbiviimise kuluks on enam kui 50 miljonit eurot. 16 miljoni eurone põhieelarve saadakse kokku kolmest allikast – kuus miljonit eurot laekub riigilt, viis miljonit eurot annavad linnadelt, kus disainipealinn aset leiab ning viis miljonit eurot panustavad eraettevõtted.
Helsingi disainipealinna suurimad kohalikud sponsorid on Iitala, Paulig, Stockmann, Nokia ja Viking Line, kuid ettevõttel on ka välistoetajaid nagu BBC, Quantas ja Nasdaq.
Helsingi disainipealinna raames korraldatakse nii seminare, kui ehitatakse uusi hooneid. Helsingi kesklinna, Kamppi keskuse ette ehitatakse hiigelsuur Vaikusekabel, milles saab nautida disainitud vaikusehelisid. Lisaks toimub Low2No ökokorterite loomise projekt.
Aasta jooksul leiavad helsingis aset paljud empiiriliselt dogmadeks muutunud tõdesid muuta püüdvad üritused, näiteks seminarisari “Redesigning 9 to 5” ehk projekt, mille raames üritatakse ümberhinnata meie üheksast viieni tööpäeva efektiivsus ning leida asemele alternatiive. Toimub ka Helsingi disaininädal, Helsingi disainiauhindade gaala ning Soome saunaharjumuste ja Helsingi saladuste tutvustamisprogrammid.
Lisaks põhjanaabri pealinnale liigub disainipealinn ennast reklaamima ka Londonisse ja teistesse Euroopa pealinnadesse.
Disain on kasumiga mõõdetav
Disainiaasta peakorraldaja Pekka Timonen kinnitab, et disain toob ettevõtetele, kes disaini kasutavad reaalset kasumi- ja käibekasvu.
“Tarvis on aru saada, et disain ei ole ammu enam vaid välimuse küsimus, disain tähendab kasutusmugavust, läbimõeldust ja ihaldatavust, mis kõik aga toovad reaalset ja rahas, numbrites mõõdetavat kasu disaini kasutavatele ettevõtetele,” rääkis Timonen.
Disain on tänapäeval Timoneni sõnul kõikjal ning aina enam surub end meie igapäevasesse ellu. “Disain tagab ihaldatavuse. Meile kõikidele meeldib Iitala klaasid. Miks? Sest nad on ihaldusväärsed,” sõnas disainiprojekti juht.
“Disain on igal pool meie ümber – meie avalikus ruumis, transpordis, toitlustuses, haridussüsteemis, kõikjal. Disain muudab meie elu paremaks, mugavamaks ja läbimõeldumaks. Lisaks muudab disain elu ilusamaks ja lõbusamaks,” kommenteeris Timonen.
Disaini liikumist tootmisse näitab näiteks tõsiasja, et enam ei soovita anda märku, et miski toode või asi on kuskil riigis kokku pandud või toodetud, tahetakse anda märku, et see toode on loodud ja välja mõeldud selles riigis. Näiteks muutis Hiina oma kaupadel oleva sõnaühendi “Made in China” ümber lauseks “Created in China”.
Teine näide on maailma suurim mobiilitootja Nokia, mis on aastaid olnud uute telefonidisainide ja lahenduste innovaator ning ellukutsuja, lõigates sellest miljarditesse eurodesse küündivaid kasumeid.
Allikas: Delfi
