5 küsimust MAASTi disaineritele

Aap Piho ja Tõnis Kalve on disainerid värske kodumaise mööblibrändi Maast Furniture taga. Nad usuvad, et kui juba midagi uut luua, siis peaks see olema kauapüsiv, funktsionaalne ja ajatu.
Kuidas sinust disainer sai?
Aap: Juriidiliselt sai minust disainer hetkel, kui mulle EKA Sisearhitektuuri ja Mööblidisaini eriala diplom pihku pisteti. Juba koolis, mil me tegelesime palju ruumiga, jäin ma alateadlikult just ruumis paiknevate esemete kallal pikemalt töötama. Minu jaoks on alati väga olulised olnud just need esemed, millega inimene läbi kasutuse kokku puutub. Ma olen ilmselt kogu aeg alateadvuses liikunud esemete juurde ja leidnud just nendest seda õiget pinget ja väljakutset.Tänu paar aastat tagasi alanud majanduskriisile õnnestus mul ühest arhitektuuribüroost koondamise valgusvihus põgeneda, kohver isiklike esemetega täita ning kolida Hollandisse, Haagi, kus alustasin oma tööstusdisaini magistriõpinguid.

Tõnis: Mulle meeldiks ütelda, et minu disaineriks kujunemine oli mingisugune sügav introspektiivne hingeline teekond, kuid tegelikkus on see, et ma lihtsalt kukkusin sellesse selg ees sisse. Tugeva ilmpulsi edasiseks tegutsemiseks andis mulle ilmselt sõjavägi kus oli piisavalt aega mõtleda, mida edasi teha. Kõige loogilisem samm oli EKA Sisearhitektuur, kust kõik tegelikult alguse sai, seal kujunesid välja ka minu arusaamad miks, kuidas ja milleks midagi teha. Lisaks kooli kõrvalt peetud puidutisleri ametile sai praktiseeritud vähesel määral ka sisearhitektuuris. Pärast kooli tegin tööd sisearhitektina kuni astusin sisse TTÜ Disaini ja Tootearenduse eriala magistri programmi, mis mul hetkel ka pooleli on.

Millisest raamatust, filmist, muusikateosest, teatrietendusest, majast või linnast sa viimati inspireerusid?
Aap: Kirjandus, film, muusika, teater, arhitektuur ja reisimine on minu jaoks väga olulised ja need on minu igapäeva elu väga oluline osa.Viimane mõnus lugu oli kaante vahele pandud ränduri ja väga mitmekülgse intellektuaali Laurens van der Posti poolt ja kandis nime „Jung And The Story of Our Time”. Üldiselt kõik, mis on eluline ja kaunistamatult siiras võib pakkuda mulle huvitavaid elamusi- olgu selleks siis räme rokiragin, aus raamat nüüdisaegsest elust enesest või mõni nihestatud teos ehituskunsti või kaunite kunstide vallast.

Tõnis: Inspiratsiooni ja eneseareduse ammutamiseks uurin pigem seda, kuidas erinevad protsessid on omavahel seotud. Viimasel ajal olen eriti huvitatud sotsiaalpsüholoogiast, sellest kuidas ja miks inimesed midagi teevad, ning millele toetudes mingeid otsuseid vastu võtavad. Inimeste jälgimine on hetkel minu kõige suurem inspiratsiooniallikas.

Kirjeldage oma stiili
Aap: Ilmselt seepärast, et mul ei ole vist äratuntavat käekirja välja kujunenud, ei oska ma oma stiili kirjeldada. Võibolla ma ei olegi lasknud sellel kujuneda? Ma tahan lasta end pigem väljakutsel häälestada ja olevikul kanda. Aga ma loodan, et mu töödest on äratuntavateks elementideks huumor, meeleolu, õigustatud detailid ja kasutatud materjalid, mis oma loomulikku võlu eksponeerivad. Mõned neist elementidest peituvad kindlasti Maasti toodetes.

Tõnis: Minu stiil on lihtne, mind pigem inspireerivad läbimõeldud detailid, sõlmed ja liited, jättes samas üldise vormi puhtaks ilma ning ilma viguriteta. Aga kuna minu stiil on alles kujunemas siis kalduvused erinevates suundades on lubatud. Siinkohal võib vist mainida, et ma olen Dieter Ramsi esteetika austaja.Ma loodan et MAAST kannab seda sama loogikat, hetkel on see alles välja kujunemas, kuid mõte läbimõeldud ja funktsionaalsest disainist on oluline selleks et pakkuda üha kiirenevalt muutuvas maailmas mingit püsivat väärtust.

Miks te teete seda, mida te teete?
Aap: Üks osa minust igatseb töökoja järele, kus sünnivad minu väga isiklikud tööd, teine aga tegeleks disaini ratsionaalsema ja kasutajakesksema poolega. Minu väljakutseks võiks olla skulpturaalne valgusobjekt, inspireerituna näiteks minu lapsepõlvest kui ka näiteks õlireostuse tõrjevarustus, inspireerituna reostuvast Läänemerest.