Eesti Arhitektide Liit tähistab 90. juubelit omanäolise näitusega

Eesti Arhitektuurimuuseumis avatakse 7. oktoobril kl 18 Eesti Arhitektide Liidu 90. juubeliaastale pühendatud näitus „Jäljed“. Muuseumisse ehitatud omapärasel maastikul jalutades saab ülevaate Eesti Arhitektide Liidu olulisematest eesmärkidest, võitudest ja sekkumistest esimese vabariigi ja nõukogude perioodil ning täna. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 2011.

„Juubelinäitus on  läbilõige 90-aastase liidu tegevusest. Nagu hoonegi puhul, kus iga valitud  lõikekoht  iseloomustab hoonet natuke erinevalt, nii  on  ka Soolalao näitus autori poolne  nägemus arhitekti rollist ja selle muutumisest ajas. Loodan, et vaadates minevikku, näeme seal ka märke tulevikust,“ selgitas Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere näituse ideed.

Kuraatornäitusel „Jäljed“ on kasutatud paljusid erinevaid kunstivorme, alustades graafikast lõpetades animatsiooniga, et anda edasi kõige olulisem, mis on 90 aasta jooksul Eesti arhitektuuris ja arhitektide liidus toimunud. Näitus avab arhitekti töö telgitaguseid, võimaldab teha tutvust Eesti Arhitektide Liidu liikmetega, veeta aega juubeliks loodud raamatukogus ning vaadata Peeter Brambati filmi „Maja“, mille esilinastus toimub näituse avamise õhtul 7. oktoobril. Näituse avamisel esitletakse ka ajakirja „Eesti Arhitektuur 2010“, mis annab ülevaate Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta arhitektuuri preemia nominentidest.

„Näitusel saab tutvuda Soome Rovaniemisse planeeritud Arktika keskuse võistlustööga „Silverwhite“, kus osales muuhulgas toonane kirjanik Lennart Meri. Ilmselt on paljudele uudiseks töö, millega Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Andres Siim 1988. aastal Los Angelese´i hiiglasliku kultuurikeskuse konkursil osalesid. Seda on peetud üheks sajandi huvitavamaks arhitektuurikonkursiks ning meie arhitektid said seal teise koha. Eesti 20. sajandi arhitektuurist annab ülevaate ka Leonhard Lapini teos „Eesti arhitektuurisajandi male,“ rääkis näituse kaaskuraator Mait Väljas.

Näitus jääb avatuks 11. detsembrini Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas Ahtri 2. Täpsem info www.arhitektuurimuuseum.ee ja Eesti Arhitektide Liidu kodulehelt www.arhliit.ee.

Eesti Arhitektide Liidu ajalugu

Eesti Arhitektide Liit (EAL) on Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EAÜ loomise eeldus oli piisava hulga arhitektide olemasolu vabariigi algusaastatel, kes professiooni ja kutseala paremaks organiseerimiseks jõud ühendasid. Ühingu asutamiskoosolek peeti 8. oktoobril 1921 Ehituspeavalitsuse ruumides, Kaarli koguduse majas Komandandi teel Tallinnas. Osalesid 15 arhitekti: Karl Burman, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Christfried Lehbert, Aleksander Oklon, Aleksander Poleštšuk, Viktor Reinhardt, Anton Soans, Nikolai T(h)amm jun, Karl Treumann (Tarvas), Franz de Vries. Kui mõned erandid välja arvata, siis oli tegemist arhitektidega, kes oluliselt määrasid 20. sajandi esimese poole Eesti arhitektuuripilti. Arhitektuuriküsimuste päevakohalisust ja laiahaardelisust ilmestab noorte arhitektide sektsiooni korraldatud seminarid „Väikelinnad ja nende arhitektuuriprobleeme” (1979) ja „Tallinna seminar” (1980), mis olid populaarsed mitte ainult elukutse esindajate hulgas. Ettekandjate ja kuulajate hulgas olid inimesed nagu Lennart Meri, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Andres Tarand, Mati Heidmets ja paljud teised.

Aastakümnete jooksul on EAL tegelenud arhitektuuri ja ehitatud keskkonnaga nii rohujuure tasandil kui ka populariseerivas vormis. Arhitektuuri alustega tegelemise hulka tuleb arvata 1930. aastatel arhitektide tasumäärustiku, kutse-eetika normide ja võistluste juhtnööride väljatöötamine, mis aitasid suurel määral kaasa alles kujuneva arhitektuurikultuuri arengule. Algatati uue ehitusseaduse koostamine, mis sai lõpliku kuju 1939. aastal.

EAÜ traditsioone jätkas alates 1945. Aastast ENSV Nõkogude Arhitektide Liit ning alates 1989. Aastast EAL kui iseseisev loomeliit.Nõukogude perioodil, mil arhitektuuri osatähtsus kippus massehituse tõttu kaduma, sai EAL osaleda ehitatud ruumi korraldamisel põhiliselt arhitektuurikonkursside kvaliteedikontrolli kaudu. Oluliseks foorumiks, kus mõtteid vahetati, olid kongressid ja seminarid.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on senistele ülesannetele lisandunud piiritagune suhtlus ja esindatus. EAL kuulub kahte rahvusvahelisse arhitektide katusorganisatsiooni: Euroopa Arhitektide Nõukogusse (ACE) ja Maailma Arhitektide Liitu (UIA).

Arhitektuuri populariseerimise kaks peamist meediumit on olnud näitused ja publikatsioonid, millele lisanduvad arhitektuurifilmide sari „Maja”, arhitektuuripreemiad, konverentsid ja seminarid. Esimene arhitektuurinäitus korraldati Tallinnas juba 1928. aastal. Mainekal Veneetsia arhitektuuribiennaalil on esinetud alates 2000. aastast. Alates 1981. aastast ilmub EALi ajakiri Ehituskunst.

EALis on praegu 389 liiget ja alates 2010. aastast on liidu esimees Peeter Pere.