Kuidas õpetada Namiibias kultuuripärandi digiteerimist?

14. augustil täpselt kell 8.30 kõlab Namiibias, Windhoekis, Arebbushi konverentsisaalis Namiibia hümn. Siseneb Namiibia kõrghariduse, tehnoloogia ja innovatsiooni minister dr Itah Kandjii-Murangi, keda tervitab lisaks täissaalile ka kohalikule kombele omaselt rahvusvaheline kultuurigrupp laulu ja tantsuga. Alanud on Loov Eesti ja kohalike partnerite korraldatud konverents Hack the Heritage:”The role of education in preserving and digitizing cultural heritage” .

„Namiibias on tehtud häid edusamme oma kultuuripärandi digiteerimisel läbi projektide ja initsiatiivide. Ees seisab projektipõhise tegevuse raamimine süsteemsemasse tegevuskavasse ja selleks vajalike ressursside leidmine. Selle piirkonna eripäraks on vaimse pärandi suur osakaal, mille digiteerimiseks uued tehnoloogiad põnevaid võimalusi pakuvad,“ andis EY Consulting digimuudatuste juht Raivo Ruusalepp oma avakõnes aruteludele suuna.

Teekond Namiibia kultuuripärandi säilitamisele kaasa aitamisel sa alguse juba möödunud aastal, kui Loov Eesti korraldas Namiibias konverentsi, kus arutati pärandi digiteerimise võimalusi. „Aruteludest sai meile selgeks, et digiteerimise edendamiseks on vaja alustada teadmiste jagamisega juba ülikoolis. Kaasasime Viljandi Kultuuriakadeemia ja kutsusime kokku Namiibia digi- ja haridusvaldkonna esindajad, et ühiselt mõelda, kuidas õppekavasid saaks arendada. Konverents  on selles suunas esimene samm. Plaanis on veel õppejõudude koolitus, veebiseminarid ja häkaton tudengitele, kus õppejõud saavad õpitut rakendada,“ ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.  Suur roll projekti õnnestumises on ka UNESCO nii Eesti kui ka Namiibia Rahvuslikel Komisjonidel ja Namiibia ülikooli (UNAM) aktiivsetel õppejõududel. Huvi teema vastu oli väga suur ja saali olid kogunenud ministeeriumite kõrged ametnikud ning mitmete ülikoolide esindajad.

”Me peame üle vaatama oma haridusprogrammid, vaatama uuesti läbi, kuidas me oma pedagooge koolitame, ja mõtlema ümber, kuidas me oma haridussüsteemis kultuurilisi komponente pakendame ja esitleme. Need vestlused ei ole pelgalt akadeemilised – need on olulised, et tagada hariduse keskne roll meie kultuuripärandi säilitamisel ja digiteerimisel,” julgustas Namiibia kõrghariduse, tehnoloogia ja innovatsiooni minister dr Itah Kandjii-Murangi nendel teemadel mõtlema ja arutlema.

„ Kui möödunud korral tervitasid Namiibia konverentsil osalejad meid siira huvi ja asjatundlikkusega loomemajanduse ja pärandi teemade vastu ja innuga omandada digioskusi, siis sel korral nägime eriliselt riigiasutuste ja nende juhtkonna tahet nende valdkondadega tegeleda ja edasi liikuda — eestlaste tegevused käivad ühte sammu Namiibia riiklike eesmärkide ja strateegiatega. Rõõm oli taas näha, et Eesti eksperte ja Eesti organisatsioonidega koostööd, kogemuste vahetamist ja ühiselt lahenduste otsimist hinnatakse kõrgelt, panus kestlikku arengusse ja seotus UNESCO mandaadiga lisab koostööle üleilmset perspektiivi,“ ütles Madli Kumpas UNESCO Eesti Rahvuslikust Komisjonist.

„Kõrgkoolide vahelise koostöö väärtus võib alata juba sellest, kui teatakse ja teadvustatakse erinevaid ootusi ja lähenemisi, mis õppetöö läbiviimisega kaasnevad. Selles plaanis oli kahtlemata huvitav näha, millistes töölõikudes on Eesti ja Namiibia lähenemised loovettevõtluse õpetamisele sarnased ja kus erinevad. Nagu rahvusvahelistes koostööprojektides ikka, riivavad esimesed arutelud sageli vaid teemade pealispinda, kuid kõik see loob eeldused edasiseks süvenemiseks, usalduseks ning koostööks. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia jaoks on seekordse visiidi üks tähtsamaid ettepanekuid, et talvel Namiibias toimuv häkaton plaanitakse läbi viia pärandihäkatoni formaadis, mis annab hea aluse siduda akadeemia kogemuse taoliste formaatide läbiviimisel ning Namiibia rikkalik ja mitmekesine kultuuripärand,“  kommenteeris Jorma Sarv Viljandi Kultuuriakadeemiast.

Konverentsile järgnenud kahe-päevasel mõttevahetusel said  Eesti ja Namiibia   õppejõud juba detailsemalt õppekavade ja õpetamismetoodikate teemasse süveneda.

Hoolimata sellest, et Eesti ja Namiibia on üksteisest väga kaugel ja ka kultuurid on väga erinevad, on meil siiski sarnasusi, märkis Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili programmi juht Ave Matsin. „Osalesin ka eelmises sarnases Namiibia projektis ja mul on südamest hea meel, et võtsime alustatut jätkata. Sellel korral õnnestus nii konverentsil kui ka õppejõudude koolitusseminaril kohtuda valdkonna ekspertidega, kellega tekkis sisuline dialoog ja hakkasid arenema mitmed uued erialased koostööplaanid. Nii näiteks selgus, et ka Namiibias on piirkondi, kus sarnaselt Eestile on lambavilla tootmine olnud oluliseks, kuid praeguseks hääbunud majandusharuks ning kohalike põllumeestega koostöös soovitakse seda taaselustada. Külaskäigu ajal sai veelgi selgemaks, kuivõrd elav ja rikkalik on Namiibia erinevate hõimude kultuuripärand ning kuidas selle hoidmisel on vaja arvestada kogukondade arvamusega. Samas on see kindlasti ammendamatu allikas pärandipõhiste toodete ja teenuste arendamiseks ning selles vallas saavad Eesti kogemused olla heaks toeks.“

Programmi järgmine samm on UNAMi õppejõudude ja UNESCO Namiibia Rahvusliku komitee esindajate õppevisiit Eestisse, sellele järgnevad veebiseminarid ja tudengite häkaton.

Namiibias käisid projekti juht Kersti Kilg (Loov Eesti) ja eksperdid Raivo Ruusalepp (EY Consulting), Madli Kumpas  (UNESCO Eesti Rahvuslik Komitee), Jorma Sarv ja Ave Matsin (Viljandi Kultuuriakadeemia) ning Toomas Roolaid (Selge Pilt).

Suur tänu Rosalia Nuuyoma ja Ferdinand Katire (UNESCO Namiibia) ning  dr. Rosa Johnson ja dr. Marius Johannes (UNAM).

Projekti finantseerib  Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.