Raimo Lang: Meediamaastik on teinud 360-kraadise pöörde
Loov Eesti, Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakool ja Eesti Filmi Sihtasutuse koostöös toimunud ristmeedia teemasid käsitleva seminari ühe peaesinejana astus üles Soome Rahvusringhäälingu YLE arendusosakonna juht ja Helsinki Kunsti ja Disainiülikooli interaktiivse meedia ja kommunikatsiooni professor Raimo Lång.
Raimo Långi sõnul on meediamaastik teinud 360-kraadise pöörde. Sisu loomine ning arendamine on hullumeelne kuid samas ka süstemaatiline. Långi sõnutsi on otstarbekas ristmeedia võrgustik üles ehitada lähtuvalt sisu temaatikast ja omapärast.
Ristmeedia kasutamise protsessi kirjeldamisel kasutab Lång sibulamudelit, mis iseloomustab ristmeedia kasutamise protsesse. Tema sõnul on vajalik professionaalse sisu tekitamiseks kasutada mingit tööriista, mis protsesse selgemaks ja lihtsamaks teeb. Tööriist on formaat, mida saab ka müüa, sest seda on võimalik erinevatel kasutajatel tarbida. „Kui enne lõid sisu üksikisikud lõid, siis nüüd teevad seda grupid,“ selgitab Lång muutust sisu loomisel.
Långi näitel on sisu tootmise protsess modulaarne. Sibulamudeli tuuma ümber on neli kihti, mis iseloomustavad erinevaid aspekte sisuloomise protsessist. Mida loovamad ja originaalsemad ideed kihtidel on, seda huvitavamalt need kombineeruvad kokku üheks kontseptsiooniks ning toodavad sisu kui terviku. 
Sibulamudeli tuumaks on idee ning eesmärgid- millist kasu tegevus toob. Sibula koorekiht iseloomustab vormi ning stiili- audio-, videolahendused, graafika, rütm jne. Kolm sisukihti moodustavad ka meediumite sisu milleks on loo jutustamine, edasi antav informatsioon ning loo fookus ehk vaatenurk. Lugu saab jutustada väga erinevalt, keskendudes erinevate sotsiaalsetele rollidele ja protsessidele, samuti väljendada oma suhtumist ja meelsust. Edastatav informatsioon ning selle valik on samuti üks olulisemaid aspekte iga loo juures. Sisu puhul mängib võtmerolli ja teema fookus ning lavastus – millisest vaatenurgast lugu jutustatakse.
Lång jagab suhtlusprotsessis oleva informatsiooni väliseks ning sisemiseks. Väline informatsioon hõlmab endas teemakäsitlust ning kuhu on suunatud fookus. Sisemine informatsioon jääb enam varju, kuigi käsitleb informatsiooni tegelikku eesmärki. „Kui filmi sisuks on kahe mehe sõprus, kasutatakse fookusena näiteks kalapüüki, autohuvi vms,“ selgitab Lång. Samas ilma moraalse sisemise informatsioonita saade või muu kontsept ei töötaks.
Heade näidetena ristmeedia valdkonnast tõi Lång esile projekti Landshare.net, mis ühendab maaomanikke ning toidukasvatajaid. Samuti vääris äramärkimist ristmeedia auhinna pälvinud arte.tv veebiprojekt Gaza/Sderot, mis näitas läbi kümne tavainimese pilgu elu Palestiinas ja Iisaraelis ning sisaldas videoklippe, võimalust võrdluseks, regiooni kaarti, teemakategooriaid ning teisi digitaalse meedia poolt võimaldatavaid rakendusi. Ka Soomes on hetkel käimas populaarne projekt kahest Soome neiust, kes otsustasid üheskoos couchsurfingu portaali sidemeid kasutades Musta mere regiooni reisida. Ettevõtmist ilmestab täna blogi, kuhu tehakse iganädalasi sissekandeid, samuti kaarti, intervjuusid raadiojaamas. Võimalusi on lugematu arv.
Loe ka: Ian Ginn: Eilse meedia ärimudel täna enam ei tööta!
Priit Hõbemägi: Ajakirjandus vajas värskendavat jalahoopi
Kätlin Kontor: Usaldage rohkem tootjat!
Mikk Rand: Autoritaarne ja demokraatlik protsess käsikäes
Raimo Lang: Meediamaastik on teinud 36-kraadise pöörde
Loov Eesti, Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakool ja Eesti Filmi Sihtasutuse koostöös toimunud ristmeedia teemasid käsitleva seminari ühe peaesinejana astus üles Soome Rahvusringhäälingu YLE arendusosakonna juht ja Helsinki Kunsti ja Disainiülikooli interaktiivse meedia ja kommunikatsiooni professor Raimo Lång.
Raimo Långi sõnul on meediamaastik teinud 360-kraadise pöörde. Sisu loomine ning arendamine on hullumeelne kuid samas ka süstemaatiline. Långi sõnutsi on otstarbekas ristmeedia võrgustik üles ehitada lähtuvalt sisu temaatikast ja omapärast.
Ristmeedia kasutamise protsessi kirjeldamisel kasutab Lång sibulamudelit, mis iseloomustab ristmeedia kasutamise protsesse. Tema sõnul on vajalik professionaalse sisu tekitamiseks kasutada mingit tööriista, mis protsesse selgemaks ja lihtsamaks teeb. Tööriist on formaat, mida saab ka müüa, sest seda on võimalik erinevatel kasutajatel tarbida. „Kui enne lõid sisu üksikisikud lõid, siis nüüd teevad seda grupid,“ selgitab Lång muutust sisu loomisel.
Långi näitel on sisu tootmise protsess modulaarne. Sibulamudeli tuuma ümber on neli kihti, mis iseloomustavad erinevaid aspekte sisuloomise protsessist. Mida loovamad ja originaalsemad ideed kihtidel on, seda huvitavamalt need kombineeruvad kokku üheks kontseptsiooniks ning toodavad sisu kui terviku.
Sibulamudeli tuumaks on idee ning eesmärgid- millist kasu tegevus toob. Sibula koorekiht iseloomustab vormi ning stiili- audio-, videolahendused, graafika, rütm jne. Kolm sisukihti moodustavad ka meediumite sisu milleks on loo jutustamine, edasi antav informatsioon ning loo fookus ehk vaatenurk. Lugu saab jutustada väga erinevalt, keskendudes erinevate sotsiaalsetele rollidele ja protsessidele, samuti väljendada oma suhtumist ja meelsust. Edastatav informatsioon ning selle valik on samuti üks olulisemaid aspekte iga loo juures. Sisu puhul mängib võtmerolli ja teema fookus ning lavastus – millisest vaatenurgast lugu jutustatakse.
Lång jagab suhtlusprotsessis oleva informatsiooni väliseks ning sisemiseks. Väline informatsioon hõlmab endas teemakäsitlust ning kuhu on suunatud fookus. Sisemine informatsioon jääb enam varju, kuigi käsitleb informatsiooni tegelikku eesmärki. „Kui filmi sisuks on kahe mehe sõprus, kasutatakse fookusena näiteks kalapüüki, autohuvi vms,“ selgitab Lång. Samas ilma moraalse sisemise informatsioonita saade või muu kontsept ei töötaks.
Heade näidetena ristmeedia valdkonnast tõi Lång esile projekti Landshare.net, mis ühendab maaomanikke ning toidukasvatajaid. Samuti vääris äramärkimist ristmeedia auhinna pälvinud arte.tv veebiprojekt Gaza/Sderot, mis näitas läbi kümne tavainimese pilgu elu Palestiinas ja Iisaraelis ning sisaldas videoklippe, võimalust võrdluseks, regiooni kaarti, teemakategooriaid ning teisi digitaalse meedia poolt võimaldatavaid rakendusi. Ka Soomes on hetkel käimas populaarne projekt kahest Soome neiust, kes otsustasid üheskoos couchsurfingu portaali sidemeid kasutades Musta mere regiooni reisida. Ettevõtmist ilmestab täna blogi, kuhu tehakse iganädalasi sissekandeid, samuti kaarti, intervjuusid raadiojaamas. Võimalusi on lugematu arv.
