Jan R. Stavik: Disainipoliitika juurutamine tõstab konkurentsivõimet

Põhjamaade disainikuu Nordic Looki raames toimus 24. mail seminar disaini rollist poliitika kujundamisel. Ühe esinejana astus üles Jan R. Stavik Norra Disaininõukogust (Norwegian Design Council). Arutelu juhtis Ilona Gurjanova Eesti Disainerite Liidust.  

Disainipoliitika Põhjamaades

Jan R. Staviku sõnul on Põhjamaades on palju häid näiteid disaini efektiivsest kasutamisest.

Norra disaini ja arhitektuurikeskus asub kesklinnas, vanas elektrijaamas, 2000 ruutmeetri suuruse näitusesaaliga. Norra Disaininõukogu loodi aastal 1963 ning selle missioon on julgustada disaini kasutamist innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmiseks. Organisatsiooni eelarve on 5 milj eurot, mida finantseerib Kaubandus- ja Tööstusministeerium. Norra Disaininõukogus töötab 18 täiskohaga töötajat, igal erinev äritaust.

Enamikul Põhjamaadest ei ole ametlikku disainipoliitikat, samas on olukord riigiti erinev. „Disainipoliitika võimaldab tõsta konkurentsivõimet,“ rõhutas Stavik. Hästi teatakse neid riike, millel on oma disainiikoon, näiteks Soome ja Taani. UK Design Council kulutab aastas disainipoliitikale 10 mil eurot, Norra 5 mil, kuid enamus Euroopa riike 0 eurot. Disainimaal Itaalias ei ole üldse disainipoliitikat ega -nõukogu.

Teadlikkus ja kompetents disainerite seas on riigiti väga erinev, samuti on suur erinevus valitsuste tasandil. Erinev on ka soov kasutada valitsuse raha disaini populariseerimisele.  Oma roll on tugistruktuuride kompetentsil – kas disainerid on head, milline on nende haridustase jne. Harimist vajab tihtipeale ka tellija, kuna disainerid ei  saa jõuda parema tulemuseni, kui tellijad oskavad tellida.

Staviku sõnul ei ole Norral suuri tuntud rahvusvahelisi brände. „Disainerite tase on küll hea, kuid  väikesed tellijad on vähese ambitsioonikusega,“ selgitas Stavik. Enamus tellijaid ongi Norras väikese- või keskmise suurusega ettevõtted.

„Disain ei tähenda ainult ilusaid ja kalleid asju, vaid  pakub innovatiivseid lahendusi,“ räägib Stavik.  Praegu on tööstus globaalne, mitte protektsionistlik nagu 20 aastat tagasi. „Disain on kompleks tehnoloogiast, inimlikest väärtustest ja vormist,“ lisas Stavik.

80% uutest töökohtadest on Norras teenusevaldkonnas, seetõttu on teenusedisain praegu väga aktuaalne. „Uute probleemide lahendamisel tuleb kasutada just disainmõtlemist,“ on Stavik veendunud. Disaini kasutavad ettevõtted on lausa 2,5 korda innovatiivsemad „traditsiooniliste“ ettevõtetega võrreldes. Staviku sõnutsi tõstab disain konkurentsivõimet lausa 64%, põhinedes 2009. aastal tehtud uuringule.

Disainpoliitika täna NorrasNorras töötatakse hetkel 3. disainipoliitika kallal ning tehakse suhteliselt palju uuringuid efektiivsuse mõõtmiseks. 2007. aastal alustati 3-aastalist projekti kasutajate kaasamisest innovatsiooni, maksumusega 50 milj eurot. Fookus ja programm on suunatud teenusedisainile ja teenuseinnovatsioonile ning hõlmab ka avalike teenuste disaini. Lisaks on olulisel kohal väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele disaini tähtsuse tutvustamine.

Prioriteediks on Norras ka poliitikute, disainerite ja bürokraatide  teadlikkuse tõstmine disaini funktsioonidest. Kompetentsi tõstmiseks rakendatakse toetusprogramme  sh. toetust disaineri esmakordseks kasutamiseks.  Norras peetakse Staviku sõnutsi oluliseks disainhariduse teadvustamist, keskendustakse era- ja avaliku sektori teadlikkuse tõstmisele disainmõtlemisest kui sellisest.

Norra Disaininõukogu funktsiooniks on koondada informatsiooni seda õigetes kanalites kommunikeerides. Neil on oma veebileht, välja antakse disainiteemalisi trükiseid ja disainiteemalisi auhindu. Korraldatakse konverentse, hommikukohtumisi, samuti piirkondlikke kohtumisi, töötubasid. Koostööd tehakse  teiste valitsusasutustega nagu Norra Uuringunõukogu (Research Council) ja Innovation Norway, kes mõlemad toimivad Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi alluvuses.

Stavik rõhutab, et teadlikkuse tõstmine disaini valdkonnas on korralik väljakutse. „Isegi oma ministeeriumi sees pidime võitlema, et disain jõuaks innovatsiooniplaanidesse,“ selgitab ta. Disaineri esmakasutamise toetamise projekt oli Norras väga populaarne, rohkem kui pooltele tahtjatele tuli ära öelda. „Poliitikute veenmiseks on vaja fakte, uuringud,“ väitis Stavik. Norra Disaininõukogu asutas ka disaini efektiivsuse auhinna, mille aluseks mõõdetakse, kui palju disaini kasutamine ettevõttele kasu tõi.