Piletilevi juhi Jaanus Beilmanni sõnul on erakorraldajad hakanud majanduse kosudes taas välismaistele pop- ja rockartistidele panustama, kuid samal ajal on ka piletihinnad hakanud uuesti tõusma.

«Head džässi, pärimusmuusikat, klassikat on meil ikka stabiilselt olnud, aga üritusi, kus kogu kulu läheb erakorraldaja riski, on tänavu rohkem kui oli eelmisel aastal,» rääkis Beilmann Postimees.ee´le.

Tema kogemuste põhjal käib meelelahutus majanduse languse ja tõusuga kaasas umbes pooleaastase kuni aastase viivitusega: majanduslanguse alguses on üldjuhul artistidega lepingud juba sõlmitud ning kontsertide toimumine jääb langusperioodi algusossa. Uusi lepinguid hakatakse Beilmanni sõnul otsima alles siis, kui majandus on juba kindlalt tõusule pööranud. Tarbija reageerib tema sõnul reeglina langusele kiiremini ja tõusule aeglasemalt.

9. mai seisuga sai Piletilevist osta pileteid 843 erinevale üritusele, mis toimuvad ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini. Kui võrrelda andmeid eelmise paari aastaga, siis on üritusi tänavu tunduvalt vähem – mullu oli üritusi selles ajavahemikus kokku 1857 ja 2009. aastal 2011.

Samas rõhutas Beilmann, et väga paljud suvised üritused pole veel müüki jõudnud ning kui vaadata tänavust müügistatistikat perioodil jaanuar-märts, siis selgub, et piletite müügikasv Piletilevis on tänavu võrreldes möödunud aastaga olnud kolm protsenti.

Samas näitab ka piletite keskmine hind kallinemistrendi, kuigi praegused andmed pole Beilmanni kinnitusel veel täpsed, sest reeglina müüakse esimeses kvartalis keskmiselt kallimaid pileteid ning soodsamate hindadega suveürituste piletid veel tänavust statistikat ei mõjuta.

Kui tänavu esimeses kvartalis oli keskmine piletihind 15,58 eurot, siis möödunud terve aasta keskmine oli 13,45 eurot, 2009. aastal oli see vastavalt 12,49 eurot. Kõige kallim oli piletite keskmine hind viimase kuue aasta lõikes 2007. aastal, kui see oli 16,28 eurot.

Õhuke rahakott ja kasin trenditeadlikkus

Eelmisel aastal pausi pidanud Rabarock on tänavu tagasi ning festivali peakorraldaja Kristo Rajasaare sõnul õigustab tagasitulek end juba kasvõi seetõttu, et ühtegi analoogset festivali Rabarocki asemele ei tekkinud. Piletimüük on tema sõnul olnud ootuspärane ja kulgenud Rabarocki parimate aegade rütmis. Samas on korraldajad siia kutsunud ka mitu maailmas väga suurt menu saavutanud bändi, näiteks Pendulumi, Filteri, Public Image Ltd ja Mustaschi.

Tänavune ürituste rohkus on Rajasaare hinnangul tegelikult petlik, kuna paljud üritused saavad tuge kultuuripealinna eelarvest. «Kas nad ka järgmisel aastal olulise dotatsioonita toimuvad või millises mastaabis, näitab aeg,» märkis ta. Alles hiljuti näiteks tulid teated, et festivalid Plink Plonk ja Lelle Alternatiiv lõpetavad alarahastuse tõttu.

Rajasaare hinnangul oleks Tallinna suuruses linnas täiesti normaalne igal nädalal mõnda maailmanime näha. «Inimeste õhuke rahakott on üks põhjus, miks seda ei juhtu, teiseks kasin trenditeadlikkus ja lisaks nõrk traditsioon kontsertidel üldse käia,» tõdes ta.

Kui sellised nimed nagu White Lies, Cut Copy ja The Vaccines ei müü pealinnas 1000-kohalist klubi välja, ei ole Rajasaare sõnul põhjust ka promootoritelt erilist innukust aktuaalsete maailmanimede toomisel oodata.

Allikas: Postimees