Analüüs: Mida Lang kultuuriministrina tegema hakkab?

Loomeinimesed loodavad Langilt kultuuriekspordi arendamist ja sotsiaalse toe parandamist, viimasega lubab minister tegelda juba tänavu.

Valitsuse uue koosseisu ametisse astumine pani kultuuriinimeste seas liikuma harva esineva optimismilaine. Mäletatavasti tabas kultuuriminister Laine Jänest eriti ametiaja lõpupoole kriitika mitmelt poolt. Rein Langi trooniletõus sundis küll meenutama tema seniseid kultuuriteemalisi teravusi (eriti punakaartlase vormis antud etendust kunagises telesaates „Koos-olek”), aga ka seda, et tipp-poliitik käib vabatahtlikult pea igal olulisemal esietendusel, mis meie teatrites toimub. Teadmine, et Lang on sõltumatu isiksus ja oma erakonnas n-ö esimese liiga mängija, annab lootust, et kultuuripoliitika läbib korraliku tuulutamise. „Raha on alati vähe, selge on see, et Lang ei too kusagilt kotiga raha juurde,” selgitab lavastaja ja kultuurikoja juhatuse liige Peeter Jalakas oma hoiakut. „Aga eelarvekõnelustel tagab tugev minister kultuuri parema esindatuse.”

Pärast kultuuriministri esimesi avalikke esinemisi ja usutlusi on selline optimistlik hoiak süvenenud. Seda hoolimata sellest, et põhjapanevate algatustega pole ministeerium jõudnud veel välja tulla ning ka Lang ise väldib hoolega konkreetsete lubaduste letti löömist, viidates, et praegu on aeg analüüsiks ja arutamiseks. Üheks partneriks, kellega asju arutatakse, on talvel loodud kultuurikoda, selle liikmetega käis minister möödunud nädalal kohtumas.

„Seni pole vaevutud seletama, milline on ühe või teise otsuse taust,” leiab Jalakas. „Kuna meie üldine kultuuripoliitiline nägemus on segane, pole püü-tudki formuleerida mingeid põhimõtteid.” Muutunud suhtlemisstiil on Jalaka sõnul üks esimesi uusi tuuli, mis ministeeriumi poolt puhuma on hakanud. Nii on Langi plaanides kohtuda peatselt kõigi 35 riigilt toetust saava teatri esindajatega. Teise näitena märgib Jalakas, et kultuurikojaga kohtudes ei saabunud minister kohale üksnes oma esinemise ajaks, vaid kuulas ära kogu ürituse. „Väga tore ja asjalik ettevõtmine,” iseloomustab Lang omalt poolt loovisikute ühendust.

Rõhk kultuuri ekspordil

Refräänina kordub sellistel kohtumistel vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide küsimus ehk maakeeli öeldes: kuidas tagada, et kunstiinimesed haigekassakaardita ei jääks? Kirjanik Aidi Vallik peab seda üheks põletavamaks küsimuseks, nentides, et eriti hull on olukord selliste perede jaoks nagu tema enda oma, kus mõlemad abikaasad on vabakutselised loojad. Teatrikunstnik Maret Kukkuri sõnul on probleemid vältimatud, kui inimene ei tööta püsival ametikohal, vaid käsunduslepingu alusel. „Sel juhul rakendub ravikindlustus kolme kuu möödumisel esimesest palgast, suur osa käsunduslepingutest lõpeb aga varem,” kurdab Kukkur. „Või makstakse tasu ühes-kahes osas ning kindlustus ei jõustu kunagi. Muidugi saaks inimene end ka otse kindlustada, kuid see eeldab FIE-ks registreerumist ning sellega kaasnev administratiivkoormus käib loomeinimestele tihti üle jõu.”

Selle augu täitmise ühe võimalusena on teatriliidu algatustoimkond teinud ettepaneku luua nn teatritegijate gild, mis toimiks nagu tööjõu rendi ettevõte. Gild esitaks liikme tehtud töö eest arve teatrile, arvaks maha vajalikud maksud ja maksaks järelejääva summa liikmele välja. Nii oleks ka vabakutselistel pidevalt juriidiline katus pea kohal. Kukkur, kes on algatustoimkonna liige, kinnitab, et õigusliku analüüsi järgi on idee sajaprotsendiliselt teostatav ning vajalike dokumentide valmimisel saab ühendus ka loodud. Kui mõte edukalt toimima hakkab, oleks loodud eeskuju ka teiste loomealade jaoks. Jalaka sõnul oleks loovisikutel nende küsimuste lahendamisel kasu ministeeriumi juriidilisest abist. „See asi nõuab veel ana-lüüsi,” nendib Lang sotsiaaltagatiste teema kohta. „Loodame selle asja lahendada veel selle aasta jooksul.”

Teiseks põhiprobleemiks, millega tegelemist ministrilt oodatakse, on loomemajandusele pühendunud mänedžeride ja agentide vähesus. Vastasel juhul jäävad meie talendid välismaal tundmatuks või teenivad nende tutvustamise pealt välisriikidest pärit agendid. Aidi Vallik toob kirjandusvaldkonnast näite, et praegu tegeleb meie lastekirjanike turundusvõimaluste uurimisega üks Hispaania agentuur, kohalikel sobiks seda rolli aga palju paremini täita. „See, et Eestis pole toimivat agendisüsteemi, jätab paljud kirjanikud abitusse olukorda,” leiab Vallik. „Ilma juriidilise ja majandusliku nõustaja abita on lepingutega tegelemine kirjandusinimeste jaoks ikka kohutavalt keeruline.”

Loomemajanduse teemat tunneb kunagine meediaärimees Lang hästi ja tema senistest ütlustest jääb mulje, et kultuurieksport saab ministeeriumi üheks prioriteediks. „Keegi pole kunagi väitnud, et kultuurieksport on kultuuripoliitika prioriteet, sellega tuleb lihtsalt paremini tegelda,” täpsustab minister. „Produtsentide, agentide ja mänedžeride tekkimiseks on vaja neid koolitada. Püüame haridus- ja teadusministeeriumiga selle-alast koostööd teha.”

MTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuhi Juko-Mart Kõlari sõnul on tema enda lootused seotud eelkõige kultuuriekspordi rahastamismudelitega. Kõlari sõnul nõuab muusikaekspordi projektidele raha leidmine oskuslikku navigeerimist kultuuriministeeriumi programmide, kultuurkapitali ja EAS-i programmide vahel. „Ükski pole päris sobilik,” märgib Kõlar. „EAS-i jaoks jäävad loomevaldkonna ettevõtete käibe-kasumi suhted liiga väikeseks, et ületada võrdses konkurentsis teiste valdkondade ettevõtetega vajalikke piirnorme. Kultuuriministeeriumi programmid ja kultuurkapitali sihtkapitalid ei toeta aga kasumit teenivaid projekte, sest nende prioriteedid on teised.”

Kõlar pakub välja kultuuriekspordi toetuste korra muutmise. Tema sõnul on muusikaekspordi kõige olulisem toetus sõidu- ehk tuuringutoetus. „Kui mõni artist on saanud kutse välisfestivalile või suutnud organiseerida välisturnee, võiks see projekt saada automaatse riigipoolse rahastuse,” leiab Kõlar. „Näiteks kuni tuhat eurot taotleja kohta kuni kaks korda aastas. Kui artist saab väliskontserdi tulemusena plaadi-, kirjastus-, kontserdi- või mõne muu lepingu, toob see riigile otsest majanduslikku tulu. Kui lepingut ei järgne, on Eesti artist saanud rahvusvahelise esinemiskogemuse ja sõlminud kontakte tulevikuks.”

Samuti meenutab Kõlar, et informeeritud otsuste tegemiseks vajavad muusikaeksportijad ülevaatlikku statistikat kohaliku olukorra ja potentsiaalsete sihtturgude kohta. Sellise info kogumisega ei tegele praegu keegi. Lisaks kultuurimäned-žeride ja -agentide koolitamisele Eestis ja välismaal peab Kõlar vajalikuks ka toetada kultuuriekspordiga tegelevate ette-võtete välismessidel osalemist ja Eestis rahvusvaheliste messide korraldamist. Ka tema jutus kõlavad optimistlikud noodid. „Tundub, et minister on kultuuriekspordiga seotud väljakutseid hästi mõistnud, ja nüüd jääb vaid loota, et järgnevad reaalsed sammud. Suuremas plaanis on tegemist väga väikeste toetussummadega, mida annab väga efektiivselt ära kasutada.”

Kultuuriekspordist oli juttu ka Reformierakonna valimis-programmis. Muu hulgas sisaldub seal mõte eraldi muusikaekspordi sihtkapitalist, kust Eesti artistid tuuri- ja stuudioraha palumas saaksid käia. „Sihtkapitalide loomisel on siis mõ-tet, kui sinna laekub ka vahendeid, tühja kotti teha pole mõ-tet,” ütleb Lang praegu.

Vähem ehitamist

Päris kindel näib olevat, et Langist ei saa „ehitusministrit”. Praeguseks saadetud signaalidest on tunda, et pärast ammu planeeritud Eesti Rahva Muuseumi valmissaamist uusi suuremaid ehitusprojekte ei kavandata. „Eesti Rahva Muuseum on kindlasti kõige suurem ehitus-projekt meie haldusalas,” nendib Lang. „Ega siis ehitust ei saa päris seisma kunagi panna, aga ma oleksin ettevaatlik suurte kinnisvaraprojektide käivitamisega olukorras, kus eelmiste eest on veel võlad üleval.”

Kahe valitsuserakonna programmi kõrvutades torkab silma, et kui IRL räägib Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamisest, siis Reformierakond lubab samast teemast rääkides tagada, et kõigi selliste ehitiste puhul viiakse konkurss läbi koos vastavate loomeliitudega. Sellisel kujul jõudis memoriaali puudutav lubadus ka koalitsioonilepingusse, mis suurendab lootust, et arhitektide ja kujurite seas ei puhke seoses konkursi tulemustega järjekordset pahameeletormi. „Iseenesest ei taga avatud konkurss veel alati head tulemust, aga loodame, et kommunismiohvrite memoriaali puhul läheb paremini,” märkis Lang. „Lähiajal kuulutame välja ideekonkursi.”

Omaette teema on autori-õigused. Langi sõnul tuleb intellektuaalse omandi õigus digitaalajastuga vastavusse viia ning juhtrolli peab siin võtma justiitsministeerium. Kuidas see ajakohastamine välja näeb, millised uued õigused autoritele ja esitajatele tekivad ning mis määral kärbitakse tarbija vabadusi, vajab pikemat arutamist ja vaidlemist. Mis puudutab raamatukogulaenutuste eest makstavaid autorihüvitisi, siis need vajavad Langi sõnul igal juhul suurendamist.

Kultuurkapitali osas on Langi kindel seisukoht, et riigiasutuste eelarveaukude lappimiseks ei tohi kulka vahendeid kasutada. „Riigieelarveliste riigi-asutuste finantseerimist kultuurkapitali abil ei peaks täielikult välistama,” rõhutab minister siiski. „Eelarveaasta kestel tekkinud ootamatud projektid või võimalused võiksid kultuurkapitali toetusskeemi alla mahtuda ka tulevikus. Eriti kui on tegemist mingite ühisprojektidega.” Lang leiab ka, et kulka nõu-kogu esimees ja minister ei peaks olema üks ja sama inimene. „Jutt on võimalikust huvide konfliktist, asjad mitte ainult ei pea olema õiglased, vaid peavad sellisena ka näima,” ütleb Lang. Samal ajal märgib ta, et kultuurkapitali seaduse muutmise algatusega ei kavatse ministeerium kiirustada. Pikemas perspektiivis lubab valitsusliit analüüsida pikemaajaliste toetuskavade skeemi loomist, mis tähendab, et pidevalt toimivate kultuuriprojektide läbiviimiseks ei tuleks iga kord eraldi toetust taotleda.

Muidugi on kõigi plaanide puhul küsimus, kust tuleb raha nende elluviimiseks. Õnneks suurenevad kultuurkapitali loometoetusteks mõeldud vahendid aktsiisitulude kasvades automaatselt. Seaduse järgi saab kulka 46% hasartmängumaksu ja 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest. Prognooside järgi kasvavad need summad 2011. aastal üle 3,6 miljoni euro. Valitsus on vihjanud, et viinaaktsiisi võidakse veelgi suurendada. Ilmselt laiendatakse alkoholiaktsiisi peagi ka kosmeetikatoodetes sisalduvale piiritusele, mis tähendab lihtsalt seda, et kultuuri hakkavad toetama ka Troinoid rüüpavad eluheidikud. „Kui te arvate, et on olemas inimesi, kes armastavad juua odekolonni ja ostavad seda joogiks ka siis, kui see on aktsiisiga maksustatud, siis julgen vastu vaielda,” tõrjub Lang mõtet, et see plaan võiks tema haldusalale suuremat mõju avaldada.

Märksa suuremat perspektiivi näeb minister hoopis Euroopa Liidu uut, 2014. aastast kehtima hakkavat finantsperspektiivi ehk ühenduse eelarvekava puudutavates läbirääkimistes. Suure tõenäosusega on tulemuseks põllumajandustoetuste oluline kärpimine, mis mõjutab positiivselt kõiki teisi valdkondi, sealhulgas kultuuri.

„EL-i eelarve ei peaks kindlasti olema põllumajanduskeskne, selle eest kavatsen ma EL-i nõukogus ka seista,” kinnitab Lang vahetult enne suvepuhkusele siirdumist saadetud e-kirjas. Tegemist ministril pärast puhkuselt naasmist jätkub. Esialgu saab ta toimetada ülearuse materdamiseta, sest praegu ilmneva konsensuse järgi saab kultuuripoliitika minna vaid paremaks.

Koalitsiooni kultuurilubadusi

•• Kaalume võimalust muuta loovisikute seadust, et lahendada vabakutselistele tunnustatud loovisikutele ravikindlustusega seotud probleem.
•• Seisame selle eest, et EL-i järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal.
•• Parandame professionaalse kunsti kättesaadavust väikelinnades ja asulates.
•• Loome Eesti Filmi Sihtasutuse juurde programmi laste ja noorte mängufilmide tegemiseks.
•• Teeme veebis paremini kättesaadavaks kultuuriajakirju.
•• Ehitame valmis Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna muusikakeskkooli uued hooned.
•• Loome EAS-i ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeetme.
•• 1. jaanuarist 2014 kehtestame kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6–19-aastasele) lapsele huvialaringis osalemise eest tasumiseks.
•• Ajakohastame autoriõiguse seaduse ning reguleerime puudulikult kaitstud valdkonnad.
•• Aitame kaasa kunstiinimeste ja ettevõtjate kokkuviimisele, majandus- ja kunstidistsipliine ühendavate õppekavade tekkele, loomelinnakute toetamisele ja kultuurimänedžeride koolitamisele.
•• Toetame loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist, muu hulgas investeeringuid loomelinnakutesse.
•• Peame oluliseks ettevõtlus-õppe võimaluste laiendamist kultuurieriala üliõpilastele.

Allikas: EPL