Kuidas luua edukat moebrändi?
Kolmteist aastat tagasi asutatud ja nüüdseks müügitegevusega 25 riiki jõudnud IvanaHelsinki brändi taga seisavad õed Suhonenid: Paola Ivana disainib ja Pirjo hoolitseb ettevõtluse eest. Pirjot on nimetatud ka turundusgeeniuseks, kes oskab ära kasutada uuenduslikke ideid ja uusi kanaleid.
Jagades Tallinnas soovitusi kaubamärgi üles ehitamiseks, kirjeldas Pirjo kaheksat võtmeelementi, mis on IvanaHelsinki kasvule ja arengule kõige rohkem kaasa aidanud.
1) Tegutsemine
Pirjo sõnul on küll oluline hoolikalt planeerida ja eesmärgid paika panna, kuid ainult planeerides ja mitte kunagi tegutsedes ei saagi teada, kuidas asjad tegelikkuses välja nägema hakkavad. Mõnikord muutume nii ettevaatlikuks, et tahame kõike ideaalselt ette valmistada – lõpetades planeerimise, hakkame kõike uuesti ümber planeerima, nentis ta vähemalt soomlaste seas esinevat ebakindlust.
Nii ei jõua kunagi tegutsemisfaasi, sest tahame olla kindlad, et midagi ei läheks viltu. «Midagi läheb alati veidi valesti,» teadis Pirjo rääkida. Vahe on selles, et need inimesed, kes tegutsevad, jõuavad erinevaid kogemusi kogudes ette teistest, kes on alles planeerimise järgus.
Tegutsejad on saanud katsetada erinevaid lähenemisi või jõudnud arusaamisele, et algne plaan ei tööta üldse ja suunda muutnud, selgitas turundusjuht. «Püüa päeva!» soovitas ta samme astuda, et asjad liikuma hakkaksid.
Näide. Pirjo kinnitusel on brändi tutvustamisel väga oluliseks vahendiks moeshowd – mitte vaid kollektsioonide näitamise tõttu, vaid ka seepärast, et demonstratsioonid on disaineritele ainsaks võimaluseks esitleda enda käekirja.
Just tänu Pariisi moenädalale sai alguse IvanaHelsinki koostöö Coca-Colaga, millele pakend disainiti. Nimelt istus publiku seas inimene, kes oli ettevõttest saadetud uusi ja huvitavate lahendustega disainereid otsima. Seega tähendab loomingu esitlemine disainerile tegelikkuses enese isiku näitamist.
2) Usk sellesse, mida teed
«Ei mingeid kompromisse!» rõhutas Pirjo. Alati on inimesi, kes ütlevad, et neile ei meeldi see või teine. Kuid toode, milles on natuke kõigile, ei anna kellelegi midagi, möönis ta. Tuleb disainida esemeid, mille puhul inimesed tunnevad, et see on neile loodud, millesse nad kirglikult suhtuvad ja millega sideme loovad – need ei pea meeldima kõigile, märkis Pirjo. «Põhiline, et inimesi ei jätaks külmaks.»
Eriti kehtib see tänases maailmas – kuigi Soomes ja Eestis on väike turg, nii et kaubamärgil ei pruugi olla küllalt fänne või kliente enda regioonis, võib kas või sotsiaalmeedia abil leida toetajaskondi üle maailma, rääkis turundusjuht. Kui sinu disain või stiil meeldib väikestele inimgruppidele, kes elavad erinevates maailma paikades, on sellest on tema sõnul piisavalt.
3) Koostöö ja delegeerimine
Paljudes disainifirmades tegutseb – eriti algusaegadel – vaid paar inimest, märkis Pirjo. Asjatundja hinnangul on ülioluline leida enda ümber inimesi, kellega koos töötada, ideid jagada ja keda saab usaldada.
Turundusjuhi sõnul ei piisa tänapäeval vanamoelisest ekspordist – tootmine ühes riigis, kust kaup lihtsalt mujale kohale toimetatakse. Brändil ja ettevõttel peavad olema igal pool maailmas esindajad, kel on koha peal võrgustikud – näiteks inimesed reklaamiagentuurist või toetajad. Sest, kes on huvitatud tootest, millega ei kaasne emotsiooni?
4) Jagatud ideed
90ndate lõpul varjati enda loomingut väga hoolikalt, sest disainerid kartsid, et keegi varastab nende ideid, meenutas Pirjo. Tänapäeval see enam võimalik ega vajalik pole – näiteks on moeetendustel blogipidajad, kes edastavad poodiumi kõrvalt nähtut vahetult internetti.
Seega ei saa arvata, et keegi sinu kavanditest elemente näppab – ideid tuleb jagada, et oleks inimestega dialoog, selgitas spetsialist. Ta täpsustas, et sestap peab disain olema rohkemat kui lihtsalt ese või rõivas – kogu kontseptsioonil peavad olema sinule iseloomulikud tunnusjooned.
5) Taustauuring
Loeb sisu, mitte riik. Mõnikord kiputakse Pirjo sõnul arvama, et kui disain on kindlas paigas – näiteks Soomes või Eestis – toodetud, siis on see parim terves maailmas. «Kuid see pole seda, välja arvatud juhul, kui see tõesti on.»
See tähendab, et enese vastu tuleb olla aus. Turundusjuht soovitas otsida inimesi, disainereid ja firmasid üle maailma ning vaadata kuidas teevad asju nemad. Seejärel võrrelda, kas sinu standardid on kõrgemad või madalamad. «Miski pole esialgu huvitav vaid seepärast, et see on kuskil tehtud,» rõhutas naine.
Näide. Pirjo rääkis, et USAs ei hooli kohalikult IvanaHelsinki Soome päritolust – see pole esmane. «Nad armuvad sellesse, mida näevad, nad armuvad lugudesse, mis on päris elust võetud, nad armuvad ideesse.» Disaini juured on küll kindlas paigas, kuid et tooted inimestele huvi pakuks, tuleb tema sõnul teha rohkemat.
6) Määratletud kvaliteet
Pirjo sõnul kinnitab iga ettevõte ja bränd, et neil on kas kõrgeim kvaliteet, parim hind või väga heal tasemel klienditeenindus. Kuid mida tähendab see tegelikkuses – iga fima ja kaubamärk peab teadma, mida nende kvaliteedimärk kliendile reaalselt annab.
Tihtipeale ei oska inimesed selles ettevõttes, kus pidavat olema parim kvaliteet, seda määratleda, nentis turundusekspert. «Kui inimesed, kes seal töötavad, ei suuda seda sõnastada ja selgitada, kuidas saab see olla mõistetav kliendile?»
7) Viisakus on mürk igale koostööle
Kui oled viisakas ja «okei inimene» või sind ümbritsevad ainult sellised inimesed, siis ei toimu mingit progressi, märkis Pirjo. Väga lihtne on lävida endasarnastega, kuid see ei vii lahkarvamusteni, mis loovad arengu.
Kui meie ümber on inimesed, kes vaidlevad vastu, ei ütle alati, et kõik on okei, siis saame naise sõnul ka edasi liikuda. Väga oluline on seega leida teisitimõtlejaid ja sõnavõtjaid, kuigi nad ei pruugi alati väga meeldivad olla – nemad aga annavad tegelikku mõtlemisainet.
8) Abitsioonid
Eduka brändi loomiseks peab olema ambitsioone, kuid ka palju kirge, tähendas Pirjo viimaseks. Armastus selle vastu, mida teed, ja usk enda ettevõtmisesse koos ambitsiooniga toob kõige kindlamalt edu ja tulemusi.
Allikas: Postimees