InnoNews intervjuu David Griffiths’iga disainjuhtimise teemadel
Eestit ning viib läbi disainjuhtimise alalse koolituse ettevõtjatele, ettevõtete juhtidele, toote- ja teenusearendajatele ning brändi- ja kommunikatsioonijuhtidele.
Siinkohal toome Teieni teemad, mida Davidiga arutasime:
1. Aprillikuus viid Tallinnas läbi disainjuhtimise alase koolituse. Koolituspäevale on oodatud osalema erasektori ettevõtete juhid, toote- ja teenusearendajad ning brändi- ja kommunikatsioonijuhid. Kui vaid üks idee jääks koolitusel osalejatele päevast meelde, siis mis see Sinu meelest võiks olla?
DG: Disain seisneb mõlema ajupoolkera kasutamises- vasak, mis on loogilise mõtlemise pool, ning parem, mis on emotsionaalsuse pool – loomaks ideid lahendamaks inimeste vajadusi.
Disainjuhtimine seisneb nende ideede efektiivses edasi arendamises, loomaks väärtust. Olgu siis huviks majanduslik väärtus (kasum), sotsiaalne väärtus (parem ühiskond) või väärtus keskkonnale (jätkusuutlikkus). Eestil läheb kaasaegses maailmas hästi saades “kõrge lisandväärtusega” ühiskonnaks ja majanduseks – odavamate kulude asemel parem mõtlemine on ainus strateegia pikaajaliseks konkurentsieeliseks.
2. Disainjuhtimise protsessis, mis soovituse annaksid juhile, kes sooviks alustada disaini rakendamisega, kuid ei tea, kuidas seda teha. Millest peaks ta alustama?
DG: Disain baseerub inimeste vajadustele ning tähtis on vaadata case study’sid ja näiteid, kuidas disaini edukalt kasutatud on. See aitab lõhkuda juhtimisparadigmat, kus tähelepanu keskpunktis on efektiivsus ja kulude kontroll, s.o. stiili, mis loodud ajal, kui Euroopas sai alguse tööstusrevolutsioon ning juhtimise DNA oli seotud tootmise optimiseerimise, mitte aga alati lõpptarbija või –kasutaja vajadustega. Eesti Disainikeskuse töö on siinkohal tähtis- tuues üle maailma edukaid disainideid Eestisse eesmärgiga teavitada ning inspireerida eestlasi esitama küsimust- mis võiks siin oluline olla.
3. Eestis on endiselt palju vääritimõistmist seonduvalt disaini, disainerite ja disainjuhtimisega. Mis on Sinu selgitus, miks disainjuhtimine on vajalik.
DG: Disainjuhtimine peaks olema sillaks klientide/juhtide, kel on probleemid ning disainerite vahel, kel võivad olla ideed, kuidas neid väljakutseid lahendada. Disainlahendused on väga harva vaid disainiga seotud – finantsjuhtimisel, turundusel, IT-l, distributsioonil- kõigel on oma roll. Häid disainijuhte saab võrrelda dirigentidega, kes sulandavad kokku erinevad oskusvaldkonnad. Seda saaks kokkuvõtvalt paigutada kahte rolli: disaini juhtimisse strateegilisel tasandil, kujundamaks organisatsiooni disainistrateegiat ning disainjuhtimine projektide või operatiivsel tasandil, loomaks lahendusi koostöös disaineritega.
4. Palun too mõned Euroopa ettevõtete näited, kes on edukalt disainjuhtimise juurutanud üleüldisesse ettevõtte toimimisse ning seeläbi saavutanud majandusliku edu.
DG: IKEA ja Tesco (Suurbritannia supermarketite kett) on mõlemad head näited disaini juhitud innovatsioonist. IKEA, kasutab disaini väga nähtavalt ja Tesco vaiksemal viisil.
British Airways ja Virgin Atlantic on jätkuvalt edukad, vaatamata faktile, et opereerivad suure hinnavõistlusega karmil turul.
Osa Saksa majanduse edust on saavutatud tänu disaini ja inseneriteabe kombineerimisel juhtivates ettevõtetes.
DME – Euroopa Disainjuhtimise Auhind/veebileht on hea koht alustamaks lugemist edukatest Euroopa ettevõtetest, kes saavutanud edu tänu disainile, alustades väikestest start-upidest, avalikest asutusest ning lõpetades suuremate ettevõtetega.
5. Nimeta oma lemmikdisainerid ja brändid ja põhjenda, miks.
DG: Roca on Hispaania ettevõtte, kes toodab vannitubade ja sisseseadet ning on olnud järjepidevalt edukas disaini abil uuendaja.
Suurbritannia terviseteenused (inglise keeles NHS – National Health Service) on kasutanud disaini parandamaks patsientide ja nende pereliikmete kogemust ajal, mil neile tervishoiuteenuseid pakutakse.
Imetlen IDEOt kui näidet disainikonslutantsiooni ettevõttest, kes on olnud pioneeriks disaini väärtuse kommunikeerimisel ja töötanud koolitamaks kliente aru saamaks disaini väärtusest juhtimistööriistana.
Hea disain on minu jaoks tunne, et olen tootest või teenusest saanud väärtust – see on segu hinnast, kasutusalasest veetlusest (kas toode töötab usaldusväärselt ning efektiivselt?) ja kas selle kasutamine pakkus mulle rahuldust (emotsionaalne väärtus?).
Lõpetuseks, hea disain pole alati nähtav – näiteks me ei mõtle kunagi kuivõrd keerukas on süsteem, mis lubab meil kasutada ATMe ükskõik mis ajahetkel ning sihtkohas. Eestil on rääkida suurepärane lugu “e-juhtimisest” digitaalsete teenuste alal – nüüd on väljakutseks sulatada omavahel kokku disain ja tehnoloogia loomaks uusi teenuseid ja tooteid, mida inimesed soovivad.
Allikas: InnoNews
