HEI: Avaliku sektori koostöö disaineriga

Geroli Peedu, Eesti Disainikeskuse disaininõudluse arendusjuht kirjutab ajakirjas HEI avaliku sektori ning disaineri koostöövõimalustest. Eluea pikenemine ja sündimuse vähenemine põhjustavad sarnaselt teiste arenenud maailma riikidega ka Eestis rahvastiku järjest kiiremat vananemist. Samal ajal on elukvaliteedi ja heaolu tõus tekitanud elanikkonnas väga kõrged ootused erinevate teenuste kättesaadavusele ja toimimisele. Nii seisavad riiklikud organisatsioonid kasvavate väljakutsete ees: ülalpeetavate ehk sotsiaalset tuge vajavate inimeste hulga suurenemise ning sellest tulenevas maksutulu vähenemise olukorras oodatakse järjest paremaid ja mugavamaid teenuseid. Kuidas seda saavutada?

Disain kui innovatsioon

Selliste väljakutsetega toimetulekuks tuleb tegeleda teenuste pideva arendamise ehk innovatsiooniga. Sealjuures on oluline lisaks teenuste majanduslikule efektiivsusele ka kasutajamugavus (seda nii teenuse osutaja kui ka teenuse tarbija seisukohalt) ja jätkusuutlikkus nii sotsiaalses kui ka keskkondlikus mõõtmes. Nende viimaste kriteeriumite saavutamiseks kasutavad edukad organisatsioonid disainimeetodeid.

Disain on tegevus, mille käigus luuakse ja arendatakse välja plaan uue oluliselt täiustatud toote, teenuse või süsteemi teostamiseks, mis tagab parima ühilduvuse kasutaja vajaduste, püüdluste ja võimetega ning võimaldab arvesse võtta majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse aspekte.i Hea disain on süsteemne lähenemine probleemide defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ja nende elluviimiseks, sest see ühendab oskuslikult nii loovuse kui ka innovatsiooni.

Maailmapraktika varal saame kinnitada, et disaini abiga on võimalik ka avalikus sektoris väga edukalt luua innovaatilisi ning jätkusuutlikke lahendusi kasutajasõbralikemate teenuste pakkumiseks. EL-i loovuse ja innovatsiooni saadiku Damini Kumari sõnul kujutab disainmõtlemine endast „lähenemist avaliku teenistuse ümberkujundamisele viisil, mis loob inimesi esiplaanile seades lahendusi, mis pole üksnes uuenduslikud, vaid ka elujõulised, otstarbekohased ja kasutamakutsuvad”.ii

Taani Disainikeskuseiii 2003. aastal väljatöötatud disainiredel aitab mõõta ettevõtete ja ka avaliku sektori disainikasutuse määra, selle abiga saab organisatsioon seada enda tegevusele uusi sihte ja suundi.

Disainiredeli jaotus:

1. Ilma disainita. Mittekasutajad.
Disain moodustab väikese mitteteadliku osa arendustegevusest ja luuakse teiste eriala inimeste poolt.
2. Disain kui kujundus. Stilistid.
Disaini kasutatakse vaid toote/teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks. Selleks võidakse kasutada disainerit või ka muud vastava kompetentsiga personali.
3. Disain kui protsess. Strateegilised kasutajad.
Disain ei ole töö tulemus, vaid töövorm, mida kasutatakse arendusprotsessis algusest peale koostöös teiste osapooltega.
4. Disain kui innovatsioon.
Disainer on kaasatud visioonide ja strateegiate väljatöötamisse. Disain on kõigi organisatsiooni toimingute lahutamatu osa.

Eestis 2007. aastal tehtud uuringuiv kohaselt asuvad nii siinsed ettevõtted kui ka avaliku sektori organisatsioonid keskmiselt tasemel 1.6–1.7, mis tähendab, et enamik organisatsioone ei pööranud sel ajal disainile mingit teadlikku tähelepanu. Ühe põhjusena võib välja tuua, et  avalike teenuste osutajatel jääb puudu teadmisi ja oskusi, kuidas kasutada disaini innovatsiooni tööriistana. Valdav on arusaam, et disaineri abiga saab loodut kaunistada, näiteks töötades disaineriga koos välja trükiste ja visiitkaartide väljanägemist, ent teadmine, kuidas disainer oma professionaalsete oskustega uudsel ja looval viisil probleemidele lahendusi loob (näiteks kuritegevuse leevendamiseks pimedas pargis saab valgusinstallatsioonidega luua sõbralikuma koha), ei ole meie praktikasse veel jõudnud.

Disaini rakendamine
Suurbritannia disainiorganisatsiooni Design Councilv hinnangul võib disaini metoodikate rakendamine parandada avaliku teenuse osutamist viies võtmevaldkonnas:

1. Personaliseeritud teenuste arendamine. Disaini meetoditel on oluline roll kasutaja vajaduste määratlemisel ning vajadustest lähtuvate teenuste arendamisel. Näiteks disaini meetodeid kasutades kaardistatakse nii patsiendi kui ka tohtri teekond ning kogemused raviteenuse kasutamisel ja osutamisel ning tuuakse välja kitsaskohad, mis tekitavad segadust või ebamugavust. Kaardistuse tulemusel saab alustada uue, mõlemaid osapooli rahuldavama süsteemi väljatöötamiseks.

2. Klienditeenindaja teadmiste rakendamine. Rakendades klienditeenindaja teadmisse ka disaini meetodid, saab muuta teenust paremaks. Näiteks Suurbritannias läbiviidud töötoas aitasid disainerid teenindajatel aru saada, kuidas nende teenuseparenduse ideed võiksid töötada teenusedisaini kontekstis.

3. Riskide maandamine prototüüpimise abiga. Prototüüpimise tehnikad lubavad loodava teenuse ideed varakult testides riske maandada, et tuvastada võimalikud probleemid. Näiteks Eestis läbiviidud vabaühenduste liidu EMSL projektis „Seitse ühe hoobiga” töötati iga loodava teenuse puhul välja esialgne teenuse prototüüp, mida testiti koos sihtrühmade esindajatega. Testimisel selgusid kasutajaliidese osad, mis olid kasutajatele arusaamatud või kus nad ootasid süsteemilt tagasisidet ja lähtuvalt sellest tagasisidest viidi sisse muudatused.

4. Efektiivsuse suurendamine. Disainist juhitud lähenemine teenuse innovatsioonile aitab tuvastada ebaefektiivseid lahendusi ja seeläbi raha kokku hoida.

5. Kasutajatele suurema kontrolli andmine. Boltonis läbi viidud Open Healthi projekti raames julgustati diabeetikuid ise oma olukorra üle kontrolli võtma. Design Councili juhitud disaineritest, poliitikutest ja sotsiaalteadlastest koosnenud meeskond suunas sihtgruppi kuulunuid disainimeetodeid rakendama ning kasutajatele suuremat tähelepanu pöörama. Töö tulemusena saavutati märkimisväärselt parema efektiivsusega kommunikatsioonikanalid patsientide ja tervishoiutöötajate vahel.

Disainiprotsessi juhtimine

Eduka disainiprojekti läbiviimiseks on oluline nii hea disainimeeskond kui ka asjatundliku tellija olemasolu. Tellija jaoks algab disainiprotsess enda vajaduste ja olukorra kaardistamisest, mis on aluseks lähteülesandele. Kuigi disainiprotsessi juhtimisel on palju sarnasusi üldise projektijuhtimisega, peab tellija hea tulemuse saamiseks siiski tundma disainiprotsessist tulenevaid eripärasid. Hea lähteülesande korral on disainiprojekti läbiviimine ladusam ning määratud hindamiskriteeriumite alusel on võimalik hinnata teostatud tööde kvaliteeti. Erinevalt tavalisest projektist ei ole disaini lõpptulemus nii üheselt ette defineeritav ning lahenduste soovitud suunas arendamine vajab pidevat koostööd tellijaga.

Eestikeelset teavet ja kirjandust disainjuhtimise kohta jagab Eesti Disainikeskus, kes viib läbi ka disainialaseid nõustamisi, infopäevi ja täiendusõpet. Järgmine avalikule sektorile suunatud täiendusõpe toimub 6. ja 25. aprillil. Lisainfot koolituste kohta leiab Disainikeskuse kodulehelt www.disainikeskus.ee

Hea disain on süsteemne lähenemine probleemide defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ja nende elluviimiseks.

Disainiga luuakse süsteemidele, keskkondadele, toodetele ja teenustele:
* majanduslikku efektiivsust
* kõrgemat lisandväärtust
* suuremat konkurentsieelist
* kasutajamugavust
* atraktiivsust

Disaini liigid:
Tööstus- ja tootedisain
Informatsiooni- ja graafiline disain
Keskkonnadisain
Teenuse- ja elamusedisain
Rõiva- või tekstiilidisain
Disaini- ja tootearendusealane nõustamine

Viited
1  Määratlus, mis pakuti välja ELi arutelu “Disain kasutajakeskse innovatsiooni käivitajana” raames, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, aprill 2009. Seda määratlust toetas 78% avalikule arutelule vastanutest.

2 Kumar, D. ja McNulty, S. (2009) Design Thinking Underpinning our Future Competitiveness and Capacity to Innovate, lk.16

3 www.ddk.dk
4 Melioranski, Ruth-Helene, (2007) Loov Eesti 2 Eesti Kunstiakadeemia
5 http://www.designcouncil.org.uk/
i  Määratlus, mis pakuti välja ELi arutelu “Disain kasutajakeskse innovatsiooni käivitajana” raames, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, aprill 2009. Seda määratlust toetas 78% avalikule arutelule vastanutest.

ii  Kumar, D. ja McNulty, S. (2009) Design Thinking Underpinning our Future Competitiveness and Capacity to Innovate, lk.16

iii  www.ddk.dk
iv  Melioranski, Ruth-Helene, (2007) Loov Eesti 2, Eesti Kunstiakadeemia
v  http://www.designcouncil.org.uk/

Allikas: HEI