Loov Eesti- Euroopa edulugu
Loov Eesti märgiti eduloona ära 28. veebruarist – 1. märtsini Budapestis toimunud Euroopa Liidu eesistujariigi Ungari korraldatud konverentsil kultuuri ja loomemajanduse sidumisest Euroopa konkurentsivõime strateegiaga Euroopa 2020.
Arutelude eesmärgiks oli rõhutada kultuuri ja loomemajanduse seost innovatsiooni, hariduse ja majandusega, samuti tähtsustada selle osa teiste valdkondade arengukavades ja tegevusplaanides. Kultuur ja loomemajandus on inimarengu ja sotsiaalse kapitali arendamise oluliseks ressursiks. Konverentsi kokkuvõttes esitati arutelude käigus sündinud ettepanekud Euroopa 2020 strateegia plaanidesse ja anti oluline sisend järgmise eelarveperioodi tegevustesse.
Konverentsi peaesinejana astus üles majandusprofessor David Throsby Austraaliast, Macquarie Ülikoolist, kelle ettekande läbivaks teemaks oli kultuuri ja majanduse sidumise vajadus elukeskkonna jätkusuutliku arengu nimel. Kultuuril on laiemas ja kitsamas tähenduses ühiskonnale oluline majanduslik mõju, olgu siis töökohtade, innovatsiooni, lisandväärtuse või turismi näol. Samas on selle juures oluline meeles pidada, et kultuuril on ka teine mõju – kultuuri loomuomane väärtus, mida ei ole võimalik mõõta, kuid mida tuleks otsustamisel siiski arvesse võtta.
Konverentsil arutati ka kultuurilise mitmekesisuse teemasid, tuues välja eri kultuuride kooseksisteerimise tähtsuse. Olulisel määral pöörati tähelepanu kestlikule ja rohelisele majandusele ning kultuuri rollile selle edendamisel. Rõhutati hariduse ja loometegevuse rolli sääraste keskkondade kujundamisel ja säästliku majanduse viljelemisel.
Tõsise probleemina toodi välja statistiliste mõõdikute probleem – teatavaid kultuuri ja loomemajanduse näitajaid on raske mõõta või hinnata ning tulemusi võrdluseks kasutada. Vajadus kultuuristatistika järele on aga terav, et põhjendada erinevate toetusmeetmete ja investeeringute mõju ja vajalikkust, samuti veenmaks poliitikuid valdkonda lisavahendite suunamise otstarbekuses.
Loomeettevõtluse teemadel arutleti paneelis, milles tutvustati erinevate riikide mudeleid loomemajanduse toetamisel. Gábor Rajnai tutvustas Ungari talentide varase märkamise ja arendamise programmi, Pascal Cool Belgiast tõi oma ettekandes välja innovatsiooni südames asuva tehnoloogia-, äri- ja loovsektori vahelise koostöö olulisuse. Kirsi Kaunisharju Soomest tutvustas põhjanaabrite loomemajandusprogrammi ja Põhjamõõtme kultuuripartnerlust. Samas paneelis tutvustas kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil Eesti kogemust loomeettevõtluse toetamisel Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Suure tähelepanu pälvis Loov Eesti projekt, mida tõsteti eraldi esile konverentsi lõpusessioonil kõrvuti Ungari Talentide Programmi, Soome Aalto Ülikooli ja Põhjamõõtme kultuuripartnerlusega, kui edulugu, mis vääriks järgimist ka mujal Euroopas. Ragnar Siili sõnul võib küll julgelt väita, et Eestis on loomemajandusalane teadlikkus viimastel aastatel oluliselt tõusnud, seda ka poliitikute hulgas. „Kui mujal Euroopas tõdevad meie partnerid, et loomemajandus ei kuulu valimiste eel parteide valimisplatvormidesse, siis Eestis tõid peaaegu kõik suuremad erakonnad loomemajanduse arendamise vajaduse oma valimissõnumites välja. Nüüd jääb vaid loota, et valimislubadused jõuavad ka koalitsioonilepingusse ja sealt edasi juba ministeeriumide eelarvetesse,“ avaldas Ragnar Siil lootust.
Konverentsi kokkuvõtteks võib uhke olla, et Eesti loomemajanduse areng ei ole kindlasti Euroopas märkamata jäänud. Kuigi Eestis on veel väga pikk tee käia, siis on senitehtud sammud paljutõotavad. Euroopa Liidus ootab kultuuri ja loomemajanduse valdkondi ees veel võitlus selle eest, et neid tunnustataks võtmetegurina konkurentsivõimelise Euroopa saavutamisel. Samuti tihe rebimine valdkondade lisamise eest EL struktuurivahendite strateegiatesse.
Konverentsil käis,
Eva Leemet (Loov Eesti)
