HEI: Eesti muutus äriteenuste pakkujatele atraktiivsemaks asukohaks
Uuring hindab riikide atraktiivsust kolme põhivaldkonna lõikes: kuluefektiivsus, tööjõu olemasolu ja oskused ning ärikliima. 2011. aasta indeksis tuuakse kõiki Balti riike positiivsena esile suuresti majanduslanguse tulemusel konkurentsivõimelisemaks muutunud kulubaasi ning hea oskustasemega tööjõu tõttu. Läti on tõusnud 22. kohalt 13.-ndale ja Leedu 21. positsioonilt 14. kohale. Järsu tõusu on teinud ka Suurbritannia, mis on kerkinud 31. kohalt 16.-ndale.
„Vaadeldes Eesti asetust võrdluses Läti ja Leeduga on heameel märkida, et oleme hinnatud oluliselt tugevamaks ja atraktiivsemaks ärikliima osas: siin oleme 50 vaadeldud riigi seas lausa neljandal kohal Singapuri, Saksamaa ja Kanada järel. Samuti on meil kõrgem skoor tööjõu olemasolu ja oskuste kategoorias,” tõi EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe esile.
Alamkategooriates on Eestil kõige kõrgem punktisumma hariduse (kõikide riikide lõikes viies tulemus) ja keeleoskuse osas (7.–9. koht). Läti-Leedu on mõlema parameetri poolest sisuliselt võrdsed ja jäävad 50 riigi edetabelis keskele.
Eesti jääb Lätile ja Leedule veidi alla kuluefektiivsuse osas peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu. Samal ajal maksude ja regulatsioonidega seonduvate kulude osas on Eesti oma naabritest veidi konkurentsivõimelisem.
Jätkuvalt domineerivad selles valdkonnas sihtkohtadena madala tööjõukuluga ja pea piiramatu tööjõuressurssiga riikidena India, Hiina ja Malaisia, kuid muutunud majandusolud on oluliselt tõstnud ka Balti riikide atraktiivsust.
