Kirjanduse- ning muusikavaldkonnas tegutsejad tunnevad puudust koordineeritud koostööst
Eile anti Loov Eesti klubiõhtute sarjale „Kus on porgand?“ avalöök, koostöö teemadel arutlesid kirjanduse- ning muusikavaldkonna inimesed. Ettevõtmise eesmärk on ajendada loomemajanduses tegutsejad enam kogemusi vahetama ning koostööd tegema. Arutelus osalesid kirjanik Sass Henno, kirjastaja Silva Tomingas, produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali , helilooja Ülo Krigul ning väliseksperdina Raul Rebane. Paneele toetab EAS Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.
Vabas vormis arutelu käigus toodi välja mitmed teravad probleemid, mille lahendamine loomemajandust elavdaks. Põhirõhk oli valdkondadevahelise kommunikatsiooni suurendamisel, mille koordineerimine aitaks parimaid tulemusi saavutada. Anu Tali sõnul on kultuurivaldkonnas algatused tihti eraldi rakukesed, mis paralleelselt oma eesmärki täidavad. Ka Raul Rebane rõhutas, et poliitikamaastikul on ühise koondunud survegrupina kultuuriinimestel teatud eeliste saamisel edumaa.
Nii kirjanduse- kui ka muusikavaldkonna inimesed pidasid probleemiks muutusi käibemaksu määras, mis teeb pikaajalise majandusliku planeerimise keeruliseks. Samuti toodi välja kaasaegse põlvkonna vähest kultuuritarbimist, mida ilmestas värvikalt Raul Rebase näide arhitektist, kes eelmisel aastal projekteeris kaheksa eramut, kuhu ei olnud planeeritud mitte ühtegi raamaturiiulit. Kultuuriinimesed olid ühel nõul, et rõhku tuleks panna kasvavale põlvkonnale ning panustada nendes suurema kultuurihuvi tekitamisele. Heaks näiteks võib tuua õdele Talide algatust, kus 3000 Eesti õpilast võtavad osa Põhjamaade Sümfooniaorkestri noortele suunatud klassikalise muusika tutvustusprogrammist
Toomas Olljum ja Sass Henno suhtusid praegustesse loomevõimalustesse ülipositiivselt, kuna võimalused loomeprotsessiks ei ole iial varem nõnda kättesaadavad olnud. Henno rõhutas, et varem olid meil tiraazhid küll ülisuured, kuid puudus sõnavabadus. Olljum avaldas arvamust, et artist peab iseenda presenteerimiseks esimese sammu ise tegema, alles siis saab oodata abi produtsendilt.
Produtsentide vähesusest Eestist räägiti pikemalt – Raul Rebane arvas, et meile on vaja valdkonnaüleseid koolitatud produtsente, kellele abil andekad artistid publikuni jõuaksid. Talide sõnul on probleemiks Eesti produtsentide vähene aktiivsus maailmaturul ning pelg rahvusvahelistesse agentuuridesse kuuluda. Ülo Krigul täiendas, et riiklik tellimus kodumaiste heliloojate loomingule on marginaalne.
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane jagas kultuuri kolme tasandisse – kohalik, rahvuslik ja rahvusvaheline ning pani ette tipptasemel talentide rahvusvahelistumise toetamist eraldi fondist.
Ühiselt nõustuti, et praegune õigusruum sponsorluseks on korraldatud ebamugavalt ning ebaõiglaselt, rakendades annetustele erisoodustusmaksu.
Üldine arvamus oli, et lahenduste leidmiseks ning ettepanekute tegemiseks on vaja erinevate valdkondade pädevust, mis taas viis tähelepanu koostöö olulisusele. Uus aeg vajab uusi lahendusi ning aeg-ajalt ka uusi käitumismudeleid. Lõpetuseks Rebase sõnad: Me ei saa midagi teha selle vastu, et oleme väikesed. Peame orienteerumine aladele, kus see on eelis.
Loov Eesti koostööpaneelide sari „Kus on porgand?” jätkub 16. märtsil Eesti Disaini Majas Kalasadama 8 arhitektuuri- ja filmiteemalise aruteluga.
Loov Eesti on EASi algatatud ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud projekt, mis aitab kaasa loova majanduse ja ettevõtliku loovuse väärtustamisele ja arendamisele Eestis.
Vaata veel pilte Loov Eesti Facebookist
Kõikide klubiõhtute kokkuvõtteid loe SIIT
Palume osalejatelt TAGASISIDET, et tulevikus oma tegevusi ja teemasid paremini planeerida.
AITÄH!
Ankeedi leiad SIIT
